Ilfi ja Petrovi „Kuldvasika“ ja NSVL-i Kaitseministeeriumi Kindralstaabi ülema marssal Matvei Zahharovi küüditamisplaanide Eesti (Nende Soovitud) Vabariigis ainetel. Laupäevane hundijaht
Juba vahva sõdur Šveijk teadis, et suur aeg sünnitab suuri inimesi. Bolševikel ei õnnestunud jõgede ümberpööramine, õunapuud polaarjoone taga
Kauni katkuaja sügispäeval kihutab uuel asfaldilindil klaasist ja plekist klotsidega piiratud vana hansalinna poole Poola numbrimärgiga Fiat, roolis pikka
Tšehhovi samanimelise novelli tõlkinud Friedebert Tuglas, arranžeerinud Kalle Mälberg Kaunil sügisõhtul istus mitte vähem kaunis euroeksekuutor Simeon Gottlieb Goldberg teatri
Me ei saa seda enam kunagi teada, kuidas Klaasi tuhk koputas Thiel Ulenspiegeli (st Lembit Ulfsaki) südamele, võime ainult
Milleniumvahetuse ajal püüdlesid eestlased üksmeelses kolonnis eurorüppe. Taani keskkonnaminister sõidab kord oma Eesti ametivennaga Tartu poole, et ühes Lõuna-Eesti
Kaunis katkuaeg elab, loob ja lehvitab Emajõe äärses Augustis, jõgi on veesõidukeist tulvil, pügatud murudega vette vaatavad villad lõpevad
Kallis kodurahvas! Mälestused tuhmuvad ja sambad sammalduvad, aga mälu ei kao. Vahel lihtsalt ei ole kaugeid hääli kuulda, tänased
Tunnistan, et olen pealkirja laenanud ammusest - 33 aasta tagusest ajakirjast “Vikerkaar”, mille vend saatis mulle Austraaliasse, et saaksin
Teda, tuntud kirikuõpetajat, on ikka armastatud, austusega tema jutlustel tröösti otsitud. Isad tulevad emadega, sageli on lapsedki kaasas, enamikus
Kui tasane, aukus silmadega ja võlgades mees tuppa astus ning hakkas köhides seletama meelemürkide kunstlikest paradiisidest ja kurjadest lilledest,
Tudengipõlves, sügaval stagnaajal kohtasin ülikooli sotsioloogialaboris üht süngelt vaikivat habemega vene vanameest. Nobeli kirjanduspreemia laureaati Aleksandr Solženitsõnit. Pealkirja huige
Kas keegi teab, kus elab päris kunst? Ei tea, ja vist ei tahagi teada, - kiire on ju, eks?
Head ja õiged sõnad kadusid liikuva pildi taha - tee hakul ei tea veel keegi, kuhu välja jõuame. Võõrast
Elus on küllalt nähtud igatsorti jutupidusid - kongresse, koosolekuid ja pleenumeid, kus presiidiumis targad
Prantslane ja eestlane ei tunne teineteist. Prantslane libistab veini, eestlane luristab õlut, näod, soengud ja sogedki on erinevad, aga
Jäin mõttesse praeguse Kirjanike Liidu pääle. Tolle, kuhu kirjanik Espenberg eestseisuse 25. jaanuari 2017 aasta otsusega ei kõlbavat. Arvan,
Võttes ette autori teise raamatu Melanhoolia (esimene pääsukene oli „Perävald. Maailm Omaette 2004“) , ei tahaks olla liialt karm
Villu Reiljani süüasi - 173 köidet, 46 000 lehekülge; Edgar Savisaare süüasi - 93 köidet, 11 000 lehekülge; Vambola
Endine teleajakirjanik, loodusemees ja kolumnist Kalle Mälberg ilmutas uue romaani "Melanhoolia". Teost on raske žanriliselt määratleda, sest seal põimuvad
Kui ahned ametnikud viinajoomist liialt segama kipuvad võib rahvas pühade hiite ja surnud suuruste ausammaste najal mässu õhutama hakata.
Alles jõudsime sõpradega elutervelt ilkuda uusvanade kartellibroilerite võimaliku valitsuse ja uue lumemaksu asjus, kuid viimane sulas ja sügis tuli
Sain hommikul kirja Donald Trumpilt. Jah, just! Sattusin tema meililisti umbes pool aastat tagasi: “We, the People (Meie, inimesed),
Eestlased on alati veidi üllatunud kui kaugetes maades meie oma riigi nime teatakse ja märgatakse. Veel parem kui meid
Väliselt uimane eestlane muutub silmapilkselt ärksaks kui tajub, et talle sunnitakse peale võõrast keelt või sokutatakse mõnd uut kavalat
Igav ei ole! Pole vaja muretseda- uusi mõõtmeid, trolle ning zombisid lisandub jae ja hulgi. Poleemika toidab end ise
Kui Meri oli tühjaks joodud, Päts söödud, Rüütel kannused kaotanud, ronis haisupommide vahel hüpeldes püünele Tema majesteet Irwkiisu Ise.
Ükskõik millist peavoolu meediakanalit ka ei vaataks, ikka viskab näkku titepiuks- haige koer, lame staarikene või jõuetu spordiuudis. Meedia
Arvatakse, et oma ohjeldamatu naeru poolest tuntud Francois Rabelais kuulutas Euroopa uusaega kõige inimliku üle naermise kaudu. Ta kirjeldas
Uinusin ja nägin vist und... Olin justkui Hundisilmal. Lõke polnud veel süüdatud, ühtki žurnatibi ega paparatsot veel näha polnud. Varahommik,
Õieli: „Parteinoored rivistatakse metsaveerde ning hüüde peale „Keit!“ jooksevad kõik üksteise võidu linna poole. Kes esimesena jõuab kohtusaali ja
Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused