Teemamärge: Roland Tõnisson

Roland Tõnisson: kiriku kuulutusest tänases Läänemaailmas

Äsja lõppenud ülestõusmispühade ajal sai lugeda mitmeid kirjatükke, milles nuheldi kristlikke kogudusi selle pärast, et nad ei suuda enam pakkuda inimestele „midagi, mis neid kirikus hoiaks“, või siis arvamusavaldusi inimestelt, kes ei mõista, kui oluline roll on usul meie elus. Võta või jäta – õigus on ju kõigis neis lugudes sees. Meil Euroopas on tõesti […]

Roland Tõnisson: Eesti “poolsada” ehk ühe demagoogilise projekti anatoomia

„Nädala demagoogi“ auhinna saab minult võistkond Eesti 200 koosseisus ERR, Kristina Kallas ja kõik nende tiimiliikmed, kes on asunud minule arusaamatutel põhjustel edendama ja esindama ideed, mille alusel on eestlaste näol tegemist võõraid vihkavate inimestega.

Kas minister Reps julgeks Lasnamäe venekeelsetele valijatele öelda, et nüüdsest suuname lapsi homoseksuaalsuse aktsepteerimisele?

Sotsiaalmeedias on jagatud EKRE Soome osakonna esimehe  Valver Kõrgemäe reaktsiooni tema lapse koolis toimuvale: „Täna tuli poeg koolist koju ja ütles, et rootsi keele tunnis naisõpetaja oli öelnud, et ei tohi öelda ja ei ole õige öelda enam poiss ja tüdruk, vaid tuleb öelda kas “tema” või “inimene”.

Roland Tõnisson: arvata võib, et arvatakse ka edaspidi

Kunagise populaarse huumoriajakirja „Pikker“ peatoimetajal Harri Lehistel oli följetonikogumikus „Valitud kaebused“ selline tegelaskuju nagu seltsimees Tsäbovõitra. Seltsimees Tsäbovõitra leidis, et arvata on hea ja isegi peab, aga et oleks kooskõlastatud ja ei oleks eriarvamusi ega oleks isetegevust.

Tõejärgset maailma tutvustav konverents kiskus maha vasakliberaalide ebasiiraid maske

Neljapäeval 24.0518 Rahvusraamatukogu suures saalis toimunud konverents tõejärgsest maailmast tõi kohale täissaali huvilisi, mis näitas, et tõejanu rahva seas on üsna suur.

Kolumnist Roland Tõnisson: Timmermans vassib rängalt – islam ei kuulu Euroopasse!

Hiljuti saime teada liidulise tähtsusega kõrge ametniku, Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermans’i seisukoha, mille kohaselt “islami lugu on Euroopa lugu, islam on Euroopa praegune osa, ja islam on Euroopa tulevik.” Seda võiks pidada järjekordseks säutsuks teiste selliste seas, et peremeeste-leivaisade ees teenida mõni plusspunkt, sest sarnase ideega on üles astunud nii Merkel, Macron, Sarkozy, […]

Roland Tõnisson hümniseaduse hääletusest: suured sigadused algavad väikestest seatempudest

Vabariigi hümni seaduse eelnõu võib näida pisiasjana, ent seda see ei ole, sest kõik suured sigadused saavad alguse väikestest seatempudest. Ja üheks selliseks sigaduseks oli 2018. aasta 13. märtsil EKRE algatatud eelnõu tagasilükkamine, leiab kirjanik Roland Tõnisson.

EV100 | Roland Tõnisson: Eesti Vabariik 200

Eesti rahvas on saanud olla iseseisvana pikemalt, kui oldi ajavahemikus 1918-1940. Meie iseseisvusest on saanud iseenesestmõistetavus. Ent kas on meil lootust tähistada saja pärast Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, küsib kirjanik Roland Tõnisson („Gosudar“, „Maarjamaa Pentagoni ja Kremli vahel“). „Küll suur on minu isamaa ja suur on minu rahvas: ta üle kõige ilmamaa mul üle kõige […]

De ja vu, ehk „doktor, siin te juba olite!“

Vanameister Eino Baskin jagas kunagi televisioonis oma kogemust ühelt esimeselt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peetud koorekihile mõeldud ürituselt. Teda jälitas pidevalt tunne, et see kõik on juba kord olnud. Ent kuidas on see võimalik? Vabariik on ju alles äsja taastatud! Siis tabas teda äratundmine: „Tõepoolest! Sellesama seltskonnaga kohtusime ju hiljuti siinsamas, Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva pidulikul tähistamisel!“

Roland Tõnisson: Eesti kui „kitsede“ paradiis?

SAPTK juht Varro Vooglaid on juristina välja toonud riigi poolt rahastatava Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) rakenduse UNI-FORM’i haldamisega seotud kitsaskohad.  Ma ei hakka üle kordama seda hinnangut, mida on juba antud, ega ümber jutustama seda, mis on siililegi selge – Eesti praegust valitsust ei huvita õiguslikud pisiasjad kui on vaja näidata oma truualamlikkust neile, kellest […]

Roland Tõnisson: Kahjurlikust tegevusetusest ehk 1917 = 2017

Nende ridade kirjutamise ajal, peetakse Moskvas Punasel Väljakul paraadi, millega rekonstrueeritakse 1941. aasta 7. novembril peetud revolutsiooni aastapäevale pühendatud paraad. Õigemini on tegemist suurejoonelise showga, milles on segamini ideoloogiad ja ajalugu, sest ajaloost saanud Venemaal taas propaganda. Minul isiklikult on raske mõista kuidas mahuvad ühele platsile ühe sündmuse raames kirikukelli helistav kloostrielanik ja vaimulike mõrvamisi […]