Kolumnist Ronald Tõnisson kirjutab ühiskonnas levitatavast propagandast, mille eesmärgiks on eesti rahva hinge mädandada.
Teemamärge: Roland Tõnisson
28
mai
mai
Literaat, teoloog ja rahvusvaheliste suhete magister Roland Tõnisson hoiatab inimeste eest, kes kannavad dressipluusi sind alandava sõnumiga.
17
mai
mai
Teoloog ja literaat Roland Tõnisson kirjutab sellest, kuidas kristlus on võitluses vaenujõududega üksi jäetud. Veelgi enam, liberaalsed jõud lausa ässitavad vastalisi tema kallale.
24
apr.
apr.
Teoloog, literaat ja rahvusvaheliste suhete magister Roland Tõnisson tuletab meelde, et ühe genotsiidi häirekellad kõlavad tänaseni, ja paraku üha valjenedes.
22
apr.
apr.
Äsja lõppenud ülestõusmispühade ajal sai lugeda mitmeid kirjatükke, milles nuheldi kristlikke kogudusi selle pärast, et nad ei suuda enam pakkuda inimestele „midagi, mis neid kirikus hoiaks“, või siis arvamusavaldusi inimestelt, kes ei mõista, kui oluline roll on usul meie elus. Võta või jäta – õigus on ju kõigis neis lugudes sees. Meil Euroopas on tõesti […]
Arvamus
Roland Tõnisson: erakondlik ajakirjandus on tingitud adekvaatsuse defitsiidist ehk vastuhakk Karl Vainole
10
apr.
apr.
Teoloog, literaat ja rahvusvaheliste suhete magister Roland Tõnisson tõdeb, et Karl Vaino pagendati küll Eestist minema, aga tema vaim elab peavoolumeedias ja –poliitikas edasi.
01
märts
märts
Kirjanik Roland Tõnisson kirjutab sellest, kuidas Yana Toomi sugused estofoobid näeksid meelsasti “labidat natsionalisti kolbas”, kuid tegelikult pole kahel rahval põhjust temasuguste putinlaste ässitusel vaenutseda.
19
jaan.
jaan.
Miks on antud lool selline pealkiri, saab hea lugeja teada alles artikli lõppu jõudes, esmalt aga soovin jagada muljeid 15.jaanuaril Keila Kultuurikeskuses toimunud olulisest õhtust.
14
jaan.
jaan.
„Nädala demagoogi“ auhinna saab minult võistkond Eesti 200 koosseisus ERR, Kristina Kallas ja kõik nende tiimiliikmed, kes on asunud minule arusaamatutel põhjustel edendama ja esindama ideed, mille alusel on eestlaste näol tegemist võõraid vihkavate inimestega.
05
jaan.
jaan.
EKRE liige ja kolumnist Roland Tõnisson kirjutab sellest, kui sisutühjad on kartellipoliitikute sõnad ja kui teravalt on nad võtnud sihiks oma suurima oponendi ehk rahvuskonservatiivide hävitamise.
21
nov.
nov.
Teoloog, literaat ja rahvusvaheliste suhete magister Roland Tõnisson arutleb selle üle, et võimukandjad pole midagi õppinud – sellised, nagu nad olid nõukaajal, on nad ka tänases Eestis.
01
nov.
nov.
Liiga paljud inimesed soovivad osavõtmatult jääda märkamatuks, lootes, et võivad nii säilitada oma harjumuspärase eluviisi. Kas oleme valmis taanduma ka jõhkra sissetungi ees? küsib kirjanik Roland Tõnisson.
20
okt.
okt.
Kirjanik Roland Tõnisson räägib, et talle ei meeldinud, kuidas Reikopi “multisooline” või sootu inimene, sisuliselt perverset prostitutsiooniteenust pakkuv tegelane stuudios kodanikele moraali luges.
Arvamus
Kas minister Reps julgeks Lasnamäe venekeelsetele valijatele öelda, et nüüdsest suuname lapsi homoseksuaalsuse aktsepteerimisele?
27
sept.
sept.
Sotsiaalmeedias on jagatud EKRE Soome osakonna esimehe Valver Kõrgemäe reaktsiooni tema lapse koolis toimuvale: „Täna tuli poeg koolist koju ja ütles, et rootsi keele tunnis naisõpetaja oli öelnud, et ei tohi öelda ja ei ole õige öelda enam poiss ja tüdruk, vaid tuleb öelda kas “tema” või “inimene”.
06
sept.
sept.
EKRE noorteliikumise üleskutse profileerida etniliselt riigikaitsega tegelevate isikute taustakontrolli on loomulikult tõstnud ažiotaaži ei kellegi muu kui keskerakondlaste seas. Kuidas siis teisti.
03
sept.
sept.
Harrastusajaloolasena olen ma alati Suure-Jaani luterlikku kirikusse sattudes vaadelnud aupaklikkusega ühte eeskojas seina najal seisvat kivist ratasristi. Sellel on kujutatud pesukurikat ja ära toodud nimi Mari Rätcep.
16
aug.
aug.
Kunagise populaarse huumoriajakirja „Pikker“ peatoimetajal Harri Lehistel oli följetonikogumikus „Valitud kaebused“ selline tegelaskuju nagu seltsimees Tsäbovõitra. Seltsimees Tsäbovõitra leidis, et arvata on hea ja isegi peab, aga et oleks kooskõlastatud ja ei oleks eriarvamusi ega oleks isetegevust.
10
juuli
juuli
Kirjanik Roland Tõnisson hoiatab poliitikute ja erakondade eest, kes sunnivad meid kõiki n-ö õnnele ja kasutavad oma kurjade kavatsuste varjamiseks kõige meelsamini ilusaid sõnu inimõigustest ja võrdõiguslikkusest.
25
mai
mai
Neljapäeval 24.0518 Rahvusraamatukogu suures saalis toimunud konverents tõejärgsest maailmast tõi kohale täissaali huvilisi, mis näitas, et tõejanu rahva seas on üsna suur.
27
apr.
apr.
Inimese elu saab sisu laste ilmaletoomise ja nende kasvatamise kaudu. See maksab rohkem tiitlitest, aplausidest ja karjääriredelil teiste kõride läbinärimise abil saavutatud ajutistest kuulsuse- või hiilguseminutitest, osutab kirjanik ROLAND TÕNISSON.
07
apr.
apr.
Hiljuti saime teada liidulise tähtsusega kõrge ametniku, Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermans’i seisukoha, mille kohaselt “islami lugu on Euroopa lugu, islam on Euroopa praegune osa, ja islam on Euroopa tulevik.” Seda võiks pidada järjekordseks säutsuks teiste selliste seas, et peremeeste-leivaisade ees teenida mõni plusspunkt, sest sarnase ideega on üles astunud nii Merkel, Macron, Sarkozy, […]
14
märts
märts
Vabariigi hümni seaduse eelnõu võib näida pisiasjana, ent seda see ei ole, sest kõik suured sigadused saavad alguse väikestest seatempudest. Ja üheks selliseks sigaduseks oli 2018. aasta 13. märtsil EKRE algatatud eelnõu tagasilükkamine, leiab kirjanik Roland Tõnisson.
24
veebr.
veebr.
Eesti rahvas on saanud olla iseseisvana pikemalt, kui oldi ajavahemikus 1918-1940. Meie iseseisvusest on saanud iseenesestmõistetavus. Ent kas on meil lootust tähistada saja pärast Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, küsib kirjanik Roland Tõnisson („Gosudar“, „Maarjamaa Pentagoni ja Kremli vahel“). „Küll suur on minu isamaa ja suur on minu rahvas: ta üle kõige ilmamaa mul üle kõige […]
10
dets.
dets.
Vanameister Eino Baskin jagas kunagi televisioonis oma kogemust ühelt esimeselt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peetud koorekihile mõeldud ürituselt. Teda jälitas pidevalt tunne, et see kõik on juba kord olnud. Ent kuidas on see võimalik? Vabariik on ju alles äsja taastatud! Siis tabas teda äratundmine: „Tõepoolest! Sellesama seltskonnaga kohtusime ju hiljuti siinsamas, Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva pidulikul tähistamisel!“
15
nov.
nov.
SAPTK juht Varro Vooglaid on juristina välja toonud riigi poolt rahastatava Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) rakenduse UNI-FORM’i haldamisega seotud kitsaskohad. Ma ei hakka üle kordama seda hinnangut, mida on juba antud, ega ümber jutustama seda, mis on siililegi selge – Eesti praegust valitsust ei huvita õiguslikud pisiasjad kui on vaja näidata oma truualamlikkust neile, kellest […]
07
nov.
nov.
Nende ridade kirjutamise ajal, peetakse Moskvas Punasel Väljakul paraadi, millega rekonstrueeritakse 1941. aasta 7. novembril peetud revolutsiooni aastapäevale pühendatud paraad. Õigemini on tegemist suurejoonelise showga, milles on segamini ideoloogiad ja ajalugu, sest ajaloost saanud Venemaal taas propaganda. Minul isiklikult on raske mõista kuidas mahuvad ühele platsile ühe sündmuse raames kirikukelli helistav kloostrielanik ja vaimulike mõrvamisi […]
15
aug.
aug.
Keegi rahvusluse kriitik on öelnud järgnevat – natsionalism on uhkus oma sünniga omandatud nahavärvi, keele ja kultuuri üle, mille nimel ei ole pingutatud. Sellel kriitikul oleks õigus, kui rahvuslus eelpoolnimetatuga vaid piirdukski.
08
aug.
aug.
Põlissoomlaste (PS) pesas oli sahinaid kuulda juba ammu enne seda, kui lahvatas sisekonflikt, mille tulemusel erakond lõhenes.
14
juuli
juuli
Kohutav on hävitada oma rahva mentaliteeti ja tulevikku isikliku magusa suutäie nimel, aga mõnedele ei ole see probleem, nendib kirjanik ROLAND TÕNISSON ja hoiatab, et selliste kommionude ja kommipoiste nahka ei tohi lasta meie rahval minna.
11
mai
mai
Üks tuntud Soome bänd, Eppu Normaali, tegi kunagi hea punkloo ja selles olid sõnad: „Pioneeridele olen fašist ja fašistidele pioneer.“ See oli esimene asi, mis tuli mulle meelde kui Oudekki Loone „Aljoša“ juures ETV-le intervjuud andis.
08
mai
mai
Loodan, et meil Eestis on lõplikult maha maetud mõte rajada Lasnamäe veerele megamošee. Seda propageeriti agaralt, ent õnneks leidus Eestis otsustajaid, kes antud juhul järgisid mõistuse häält ning luba ehituseks ei saadud, kuigi projekti finantseerimisega poleks probleeme tekkinud.
19
apr.
apr.
Rootslased armastavad teha igasuguseid uuringuid ja soomlastele meeldib sellise teaduse üle naerda. Või siis naabrite üle – mine võta kinni.
04
märts
märts
Raadiosaates Objektiiv tõdesid Roland Tõnisson ja Markus Järvi, et islamiimmigrandid ei integreeru Euroopa ühiskondadesse vaid võtavad seda üle.
21
nov.
nov.
Kirjastus “Ammukaar” on avaldanud teoloogi ja portaali “Objektiiv” kolumnisti Roland Tõnissoni artiklite kogu.