Eesti Endiste Metsavendade Liit, Vaivara Sinimägede Muuseum ja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts kutsuvad 27. juulil osalema 1944. aasta Eesti kaitselahingutele pühendatud mälestusüritustel Narva-Jõesuu linnas Sinimäe alevikus.
Tänavu möödub juba 80 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks.
Kes ei saa tulla, neid kutsuvad korraldajad üles ka maakondades 27. juulil asetama kangelaste mälestuseks pärgi Vabadussõja mälestussammastele, Teise maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest langenute mälestussammastele ja Tallinnas Maarjamäel Eesti 1944. aasta kaitselahingutes osalenud väeosade mälestustahvlitele.
1944. aasta alguses jõudis pealetungiv Punaarmee Eesti piiride vahetusse lähedusse. Oht, et Nõukogude Liit okupeerib uuesti Eesti, muutus reaalseks. Sakslased kuulutasid Eestis välja mobilisatsiooni. Seni olid Eesti Vabariigi seaduslikud esindajad Saksa mobilisatsioone pidanud ebaseaduslikuks, mida need ka rahvusvahelise sõjaõiguse järgi olid.
Põrandaalune Eesti valitsus otsustas 2. veebruaril 1944, et kuigi Saksa okupatsiooni ei tunnustata ning Eesti eesmärk ei ole Saksamaa sõjaliste huvide toetamine, on Eesti riigi huvides ja Eesti kodanike kohus oma riiki uue sissetungija vastu kaitsta. Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium rahvuslike relvastatud jõudude kontrolli all niikaua, kuni sõda lõpeb ja algab rahukonverents. Eeldati õigesti, et kui Nõukogude Liit uuesti Eesti okupeerib, muutub iseseisvuse taastamine peaaegu võimatuks.
Eesti kaitselahingute mälestuspäev on kaitselahingute mälestussarja mälestuspäev Sinimäe alevikus. 7. veebruaril tähistatakse Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva Kirbla kirikus ja mälestatakse peaministrit Jüri Uluotsa Kirbla kirikuaias. Septembris tähistatakse vastupanuvõitluse päeva Kirbla kalmistul ja Vabaduse pargis Pärnus ning suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.
Eesti kaitselahingutes üles näidatud kangelaslik vastupanu ei olnud asjata. Punaarmee peatamine võimaldas emigreeruda läände tuhandetel Eesti elanikel, kes said jätkata võitlust iseseisva Eesti eest. (BNS)