Kolmapäevases valitsuse infotunnis tõstatasid EKRE saadikud taas üles kontrolli alt väljunud immigratsiooni teema.
EKRE saadik Henn Põlluaas juhtis siseminister Andres Anvelti tähelepanu sellele, et kuigi võimulolijad on naeruvääristanud EKRE nõuet taastada kontroll Eesti piiridel, on siseministeeriumi lubadus hakata tõsisemalt ja tõhusamalt võitlema ebaseadusliku tööjõu kasutamise vastu vähemalt aasta jagu hiljaks jäänud, sest politsei tuvastas juba eelmisel aastal, et ebaseadusliku tööjõu kasutamine on kolmekordistunud.
“Hilinemine, mille tagajärjel on Eestis võib-olla üle 10 000 või enamgi ebaseadusliku töötaja ning osale ettevõtetest on ebaseadusliku tööjõu kasutamine juba rutiin, tõendab, et te ei ole kursis oma ministeeriumi haldusalas toimuvaga või ei ole te soovinud tagada seaduste täitmist. Kuidas te selgitate tekkinud olukorda?” päris ta.
Siseminister Andres Anvelt tunnistas, et kuigi Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon on ühisreidide arvu suurendanud, on tuvastatud ka ebaseadusliku tööjõu kasutamise mitmekordne kasv. Ta lisas, et sanktsioonid alati ei tööta, hoiatustest on vähe ja seetõttu on vaja trahve tõsta.
Henn Põlluaas nentis selle peale, et siseministeeriumil pole ilmselt vähimatki aimu, kui palju on Eestis välismaalt, sealhulgas kolmandatest riikidest toodud niinimetatud renditööjõudu ja kui palju võõrtööjõudu on saabunud Eestisse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud töölubadega. “Tegemist on jällegi teie haldusalasse kuuluvate küsimustega ja küsimus on sama: mis põhjusel ei ole te soovinud küsimusega tegeleda siimaani? Kuidas te selgitate tekkinud olukorda?” küsis ta üle.
Anvelt tunnistas, et renditööjõudu toomise puhul kasutatakse tõepoolest sageli skeemitamist, eriti pärast seda, kui Ukraina sai viisavabaduse. Siseministri väitel polevat olemasolevate seadustega enam võimalik olukorda ohjeldada. “Selleks, et aru saada, kas need inimesed on siia renditud ebaseaduslikult, tulebki need inimesed ära registreerida, sest seda nõuet varasemalt meie seadusandluses – nii nagu ka Euroopa vastavas direktiivis – polnud,” põhjendas ta.
Lisaks sõna võtnud Mart Helme täpsustas, et viisavabadus on alati kaasa toonud nii legaalse kui illegaalse sisserände, mida tulnuks varem arvestada, ning ta meenutas täiendavalt, et paljud hetkelgi saalis viibivatest erakondade esindajatest toetasid kord viisavabaduse sõlmimist Venemaaga.
Tema küsimus aga seisnes selles, et üks Siseministeeriumi ametnik kirjutas vastuse Henn Põlluaasa artiklile, kus EKRE saadik võttis kokku numbrid, mis rääkisid katastroofilisest olukorrast rändes — ning too ametnik väitis, et Eestis ei ole mingit demograafilist kriisi ja kõik on parimas korras. “Meie oleme teinud omapoolsed arvestused ja välja selgitanud, et ühe tagasi pöördunud Eesti kodaniku kohta on Eestisse rändesaldona saabunud üheksa mitte-Eesti kodanikku. Nii et Eesti rändesaldo on sisuliselt üks kümne vastu. Kas te olete selles olukorras ikka endiselt veendunud, et piirivalvet ja dokumentide kontrolli meie piiridel ei oleks vaja sisse viia?” päris ta.
Andres Anvelt vastas seepeale, et Eesti ja Euroopa Liidu piir Venemaa suunal olevat tõhusalt kaitstud, kuid kontrolli sisepiiril Läti, Soome või Rootsiga rände piiramiseks ta ei toeta. “Sellel põhjusel hakata praegu neidsamu piire kinni panema – me paneksime oma majandusele kohutava löögi. Euroopa kaotaks Schengeni piiride taastamisega kümneid miljardeid eurosid. See ei ole kindlasti väärt seda, et inimesed veel lisaks tunneksid piiranguid nendel tavapärastel liikumisvõimalustel, mis meil Euroopas viimase 10–15 aastaga on tekkinud,” pani siseminister oma poliitilise eelistuse paika, tunnistades, et illegaalset sisserännet tõhusalt piirama ei hakata ning Euroopa raha kaalub üle riikliku julgeoleku ja eestluse säilimise.