Saksamaa ülikoolide liit (DHV) hoiatab üha süveneva sõna- ja arvamusvabaduse piiramise eest Saksa ülikoolides. Selle taga seisab nende sõnul väike radikaalne vähemusgrupp ja vaikiv enamus.
Welt am Sonntag kirjutab, kuidas Kölni ülikoolis toimunud seminari käigus arutati rassismi teemadel ja jutuks tuli ka 2015. aasta vana-aastaööl toimunu massiahistamine. Õppejõu ja enamiku tudengite arvates ei olnud tegijate taust üldse oluline. Oluline olevat vaid see, et tegu oli meestega. Ühel meelel oldi ka selles, et nn kultuurirassismi vastu tuleb hoolega võidelda.
Üks seminari osaleja, Mario S., ei nõustunud enamuse arvamusega, millele järgnes tema mahategemine. Kaastudengid nõudsid, et ta vaikiks. Kui ta siiski edasi rääkis, katkestati teda pidevalt ja sõimati. Õppejõud soovitas tal seminarist lahkuda ja üritas edaspidi keelata noormehele kõik väljaütlemised, mida ta ise pidas rassistlikeks.
Mario siiski jätkas seminaris käimist. „Kus siis veel, kui mitte ülikoolis, on võimalik arutada Kölni vana-aastaöö sündmuste üle?“ küsib ta. Die Welti järelepärimise peale, vastas õppejõud, et Kölni ülikoolis on „sõna vaba“, kuid Mario ütluste osas ta mingit seisukohta ei võtnud.
Muidugi võib ju tekkinud olukorda pidada ka üksikjuhtumiks, kuid DHV presidendi Bernhard Kempeni sõnul liiguvad ülikoolid hoogsalt selles suunas, et poliitilise korrektsuse nimel tuleb üha enam ette rünnakuid nn teisitimõtlejate vastu. Üks väike vähemusgrupp üritab enda jaoks ebameeldivaid vaateid ilma igasuguste argumentideta maha suruda, kasutades selleks ähvardusi, mõnitamist, blokeerimist ja vahel ka lausa füüsilist vägivalda.
Tõepoolest, esineb Saksamaa ülikoolides terve hulk dokumenteeritud juhtumeid, kus uurimisrühmad on pidanud oma töö agressiivsete protestijate tõttu pooleli jätma. Samuti on näiteid diskussioonidest ja aruteludest, mille toimumise ajaks tuli rahu tagamiseks kohale kutsuda politsei.
Kempen toonitab veel kord, sõnavabaduse piiramise poolt on vaid väike valjuhäälne vähemus, kes teeb seda sageli, nagu nad ise väidavad, võitluses parempoolsete jõudude vastu. „Kust aga saab alguse see nn mittetolereeritav parempoolsus, selle üle otsustavad meelevaldselt üksikud radikaalid,“ ütleb Kempen. „Ja liiga paljud õppejõud alluvad nende diktaadile.“
Näitena võib tuua Siegeni ülikooli filosoofiaprofessori Dieter Schöneckeri korraldatud seminar sõna- ja arvamusvabaduse piiridest. Teiste hulgas kutsus professor esinema ka kaks vägagi kõnekat tegelast: parempoolse kirjaniku Thilo Sarrazini ja Alternatiiv Saksamaale (AfD) poliitiku (ja filosoofi) Marc Jongeni.
Selle peale alustasid kolleegid ja tudengid valjuhäälset protestiaktsiooni. Professorile saadetud avalikus kirjas teatasid mõned õppejõud, et küsimust sõnavabaduse eksisteerimise üle ei tohi üldse esitada. Seega – väike seltskond häälekaid radikaale mitte ainult ei taha sõnavabadust piirata, vaid nad ei luba sellel teemal ka rääkida. Sarrazin ja Jongen siiski pidasid oma loengud – politsei kaitse all.
Kempeni sõnul peaks olema vabalt sõnavõtmine võimalik kõigile – ka kõikide parteide esindajatele, olgu selleks siis Alternatiiv Saksamaale või vasakpoolse Linke esindaja. Samas on fakt, et vasakpoolsed ja vasakäärmuslased saavad ülikoolides ja avalikel üritustel rahulikult oma sõnumit levitada, nende üritusi ei segata.
Näiteks on antud vasakäärmuslikule grupile Interventionistische Linke õigus organiseerida suvel Kölni ülikoolis oma üritus. AfD jaoks oleks selline asi mõeldamatu. Olgu siinkohal ka öeldud, et suur osa AfD tudengirühmituste liikmeid kannatavad ülikooli kampustes pideva mõnitamise all.
Allikas: Welt am Sonntag
Refereeris Triin van Doorslaer