Uued Uudised

Sooideoloogia vohamisega seoses tõuseb Eestis päevakorda arstieetika

Doctors perform surgery on a patient at Al-Aqsa Martyrs Hospital, in Deir al-Balah, central Gaza, Sunday, March 17, 2024. An international team of doctors has been working the past two weeks at the facility amid shortages of supplies. (AP Photo/Abdel Kareem Hana) XOB555

Need uudised, mis räägivad üha “trendikamaks” muutuvast soovahetusest, arstikabinettides toimuvast noorte “sootuks” opereerimisest, üha levivast enesesandistamise propagandast jne, on õõvastavad, sealhulgas ka seetõttu, et selles löövad kaasa ka arstid.

Sooideoloogia ei ole vähimalgi määral meditsiiniline, vaid puhtalt ideoloogiline nähtus ning enamik sellega kaasaminejaid ei ühine sellega seetõttu, et tunneb ennast “vales kehas” olevat, vaid seetõttu, et sellest on tehtud ideoloogiline trend, mis oma olemuselt on täiesti inimvaenulik.

Eesti Ekspress kirjutas noorest naisest, kes laskis enda rinnad ära opereerida ja on nüüd “keegi” – kusjuures ta ilmselt solvub ja annab kohtusse need, kes ei oska tema kohta muud identiteeti välja pakkuda kui “mingi olevus”.

Eriti kurb ja õõvastav on see, et sellised sandistamised toimuvad arstikabinettides ja seda teevad inimesed, kes peaksid eemaldama vähkkasvajat, mitte noorte naiste rindu. Või ka meeste “varustust”, kuna nood tahavad olla “keegi teine”.

Iga arst on olnud teismeline ja teab, kui mõjutatavad ja muutuva mõttemaailmaga on noored sel ajal. Esimese armastuse luhtumise korral on murtud südamega noored sageli enesetapu äärel, sest ei oska ette kujutada, kuidas saab elada ilma “temata”. Valu aga möödub ja peagi leitakse see “tõeline” – hea, et kätt enda külge ei pannud.

Noored proovivad järele kõike uut ja põnevat – ekstreemseid seiklusi, mõnuainete tarbimist, balansseerimist ebaseaduslikkuse piiril – aga neist asjadest saab välja tulla, sageli väga valusalt, aga ikka saab. Enda sandistamisest enam välja ei tule, siis ei aita ka kahetsus, taasteprotsess on sageli võimatu.

Arstid teavad väga hästi, et noorte kaljukindlana tunduv soov võib tulla hetketujust, trendist, kellegi soovitusest või eksitusest ning üsna ruttu võidakse ümber mõelda. Kuidas nad suudavad noore neiu sandistada, teadmata, kas see ikka on soov elu lõpuni? Kas nad ei tunne ennast süüdi, kui inimene on hiljem ahastuses, sest mõistus on tagasi tulnud, aga midagi muud enam tagasi tuua ei saa? Või teevadki nad ainult kirurgitööd ja pärast on inimesest “suva”?

Arstid, te olete oma ametisse kutsutud inimeste ravimiseks, mitte sandistamiseks. Ärge olge Mengeled!

Uued Uudised

Exit mobile version