Soome finlandiseerub Brüsseli suunas

Eestis ei jälgita eriti seda, mis toimub Soomes, ehkki Soome on praegu Euroopa Liidu eesistuja riik.

Soomes jälgitakse Eesti tegemisi veelgi napimalt. Üksnes juubelilaulupidu sel suvel pälvis sealses meedias veidi enam tähelepanu. Eesti uue valitsuse tegemistest on räägitud üliharva, ehk vaid seoses poliitikute ja ametnike visiitidega.

Eesti esindajaid Euroopa Liidu ministrite kohtumistel viimase kahe kuu jooksul pole peaaegu üldse  küsitletud. Soome meedial ei ole täna ka toimivat püsikorrespondenti Eestis.

Mingid kõlakad Eesti „äärmuslastest“ valitsuses on muu maailma meediast kopeerituna ja väärastunud kujul jõudnud mõnda Soome lehesabasse. Kaua selline ükskõiksus võiks kesta?

Küllap vaid seni, kuni Eesti hakkab tõsisemalt korrigeerima oma seisukohti Euroopa Liidu sotsiaal- ja rändepoliitika suhtes. Võib-olla jõuab Soome meediasse ka Eesti välisministeeriumi soovitus meie diplomaatidele mitte osaleda seksuaalvähemuste kampaaniate toetamises.

Küll on aga selge, et Eesti leige suhtumine kliimahüsteeriasse, mis on kuulutatud Soome eesistumise peaaegu tähtsaimaks teemaks, jõuab varsti sealsesse avalikku ruumi.

President Sauli Niinistö on juba kogu selle aasta maalinud õuduspilte selle kohta, mis ootab ees Maakera  elanikke, kui süsihappegaasi tootmisele koheselt otsustavat piiri ei panda. Esmaspäeval kiitis ta Prantsuse presidendi Macroni algatust kasvuhoonegaaside emissiooni radikaalseks lõikamiseks ja asus seda innukalt toetama.

Ta kiitis ka noore Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi algatust minna New Yorki ees ootavale kliimakonverentsile võitlema väidetava kliimakatastroofi ärahoidmiseks, ehkki samas tõdes, et vastuvõtt selle tütarlapse aktsioonile on olnud maailmas väga vastuoluline.

Soome kavatseb New Yorgis toetada majanduslikke sanktsioone nende riikide suhtes, kes ei suuda drastiliselt vähendada fossiilsete maavarade kasutamist ja koos sellega süsihappegaasi eraldumist. Niinistö lõi ka lauda „kaaluka“ argumendi, et tema oma kodu on nüüdseks üle viidud maasoojusküttele.

Teine kalle Brüsseli ja uusfinlandiseerumise (finlandiseerumine on teatavasti mõiste iseloomustamaks sõjajärgsete Soome presidentide ja valitsuste Nõukogude-sõbralikku ja allaandlikku hoiakut Moskva diktaadi suhtes.) suunas ilmneb hoiakutes Ida-Euroopa „väänkaelte“ Ungari ja ka Poola suunas, keda on nii Brüssel kui ka Soome poliitikud ähvardanud Euroopa struktuurifondide toetusest ilmajätmisega, kui oma sisepoliitikat ja eriti õigussüsteemi ei allutata Brüsseli ettekujutustele „ühistest väärtustest“.

Et Ungari on omakorda kritiseerinud samas vaimus mõningaid Soome sisepoliitilisi otsuseid, siis Niinistö on väitnud et sellepärast ei kavatse ta küll oma kõrvu liigutada.

Seevastu Perussuomalaiste juht Jussi Halla-aho on augusti algul tõdenud, et Ungari kriitikat Soome suhtes tuleb mõista selles valguses, et Soome valitsus ja peaaegu kõik parteid on olnud väga agressiivsed Ungari suhtes. Teatavasti EKREl on Ungari ja Viktor Orbáni valitsusega vägagi sõbralikud suhted.

Jääb vaid oodata aega, millal Soome meedia ja ehk ka poliitikud sellegi sõpruse üles korjavad ja Eesti valitsust kirglikult hurjutama hakkavad.

UU