Eesti avalikkuses käivad juba pikemat aega jutud sellest, et migrantide üleküllusega hädas olev Soome tahab neid hakata Tallinnasse sokutama – ka siinsesse tänavapilti on ilmunud võõrad, kes tudengiteks on liiga vanad ning IT-tippspetsialistideks kuidagi liiga väheesindusliku olemusega.
Postimees kirjutab, et põhjanaabrite investoritele kuuluv Asuntosalkku Eesti OY on lühikese ajaga soetanud Tallinnas pool tuhat üürikorterit, mida on kümme korda enam kui neli aastat tagasi. Mõistagi ei räägita selles loos, kelle tarvis need korterid soetatakse.
Soomes Helsingis on juba rändekriisi algusest olnud migrantide jaoks kortereid puudu – võõrad tahavad just pealinna jääda. Riik annab migrantidele ohtrat sotsiaalabi ja varustab neid igakülgselt muu vajalikuga, nagu paljastas hiljuti üks pagulaseks maskeerunud Soome kodutu.
Helsingi aga on hädas korteri vähesusega, pealegi tahavad linnavõimud migrante hajutada, et ei tekiks getosid – nii võivad pilgud vabalt “Helsingi lõunapoolsesse eeslinna” pöörduda.
Reaalselt on migrantidel täiesti võimalik elada Tallinna korteris ja käia vajalike asjaajamiste pärast alatasa Helsingi vahet. Üüri saab maksta Soomes saadavate rahade eest ning ülesõit peaks olema vahelejäämiseks suhteliselt ohutu.
Seda infot, kes Asuntosalkku Eesti OY korterites elavad, ei anna välja ilmselt ei firma ise ega ka Tallinna linnavõimud. Küll aga peaks olema võimalik selgust saada, kas neis korterites elavatel välismaalastel on õigus Eestis viibida.
Eriti hulluks teeb asja see, et Soomes on “kaduma läinud” umbes 6000 varjupaigataotlejat, kes ei saanud positiivset vastust, ja uus vasakpoolne valitsus eesotsas siseminister Maria Ohisalo on tingimusteta migratsiooni tervitaja, Soome enda võimalused aga on piiratud. Pole siis ime, kui migrante lahe lõunakaldale sokutama hakatakse.
Möödunud nädalal lipsas uudistest läbi ka sõnum, et Helsingi eeslinnas olev ametikõrgkool Haaga-Helia soovis Tallinnas avada oma filiaali hotelliteenindajate koolitamiseks inglise keeles (õnneks luba ei antud ja just migratsioonipumba kartuses). Järsku sooviti kortereid neile Kolmanda maailma “tudengitele”?
Kui küsida, et kas selline smugeldamine Eesti avalikkuse teadmata on võimalik, siis siinseid vasakliberaale tundes võivad Uued Uudised kahtluseta vastata: jah, on küll!