Soome päästeteenistuse tehnikaala juht Harri Ruotsalainen kordas ka Õhtulehele varem öeldut: minu silmad on näinud pilti, mis räägib, et merepõhjas on midagi sellist, mida seal ei peaks olema.
„Olen seda puslet tükk tüki haaval kokku pannud ja jõudnud kindlale veendumusele, et Estonia uppumine ei olnud tavaline õnnetus,“ ütleb Soome päästeekspert Harri Ruotsalainen. Kõik kristalliseerub tema sõnul ühte küsimusse: kus on laeva last? Nimelt vahetult pärast õnnetust tehtud sonaripilt annab alust uskuda, et osa veosest heideti laevast välja ning just see mõistatuslik last saigi Estoniale saatuslikuks.
Soomlasi ei puudutanud Estonia hukk samavõrra kui naabreid, eestlasi ja rootslasi, ehkki katastroofipäev on leinapäev ka nende jaoks. Ent sellevõrra objektiivsem peaks olema õnnetusele Soome vaade. Harri Ruotsalainen on laevahukuga seonduvat jälginud selle esimestest tundidest alates ning tal on kujunenud juhtunust oma kindel arusaamine.
Samas näeb Eesti riigisekretär Taimar Peterkop Estonia vraki eraalgatuslikus uurimises hoopis õiguslikke ohukohti.
“Selleks, et vastata küsimusele, kuidas Eesti peaks reageerima eraalgatuslikule uurimistegevusele, on täna veel liiga vähe infot,” kommenteeris Taimar Peterkop ERR-ile Margus Kurmi juhitud ja erasektori rahastatud uurimismeeskonna plaani sukelduda Estonia vraki juurde.
Teisipäeval rääkis Kurm, et nende meeskonnal on plaan filmida laevavrakki, vajadusel eemaldada pinnast vraki vigastuste paremaks uurimiseks ning tuua mõni ese veepinnale.
Peterkop leidis, et ehkki eraalgatuslikku esemete ülestoomist Estonia vraki juures on keeruline jätta hindamata hauarüüste vaatest, puudub tegelikult olukorral pretsedent ja hinnata tuleb mitmeid erinüansse.
Ka ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas on erauurimise suhtes millegipärast skeptiline. “Selle tegelik eesmärk on ebaselge,” ütles Arikas.
Peterkop lisas, et välisministeerium ja riigikantselei teavitasid segaduse vältimiseks Rootsi ning Soome partnereid, et Margus Kurmi juhitud tegevus on eraalgatuslik ja see ei ole seotud Eesti riigi ega ohutusjuurdluse keskuse eestvedamisel toimuva kolme riigi eeluuringutega.
Suvel segas ametliku uurimise ajal tundmatu päritoluga signaal sonariga vraki uurimist. Millega tegu oli, ei ole endiselt kindlaks tehtud.
Põhiuuringud teeb riik 2022. aastal.