Maalehes on 9. mai üle arutlenud kahe vastandliku jõu, vasakpoolsete sotside ja rahvuskonservatiivide esindajad Katri Raik ja Henn Põlluaas.
Katri Raik väidab ennast mõistvat venelasi, kes kannavad Georgi linti ja mälestavad oma sõjas käinud esivanemaid, tunnistades samas, et on ka päris riigivastalisi. Samas leiab ta, et “…muidugi on lindikestes oma alltekst, aga see ei ole anti-eesti, vaid anti-valitsuse protest.”
Henn Põlluaas räägib, et juba 1990. aastatel oleks pidanud pronkssõduri maha võtma, sest kui algul kogunesid selle juurde vaid rahumeelsed veteranid, siis varsti kasvas see Vene saatkonna õhutusel laialdaseks ässitustööks.
“Aasta-aastalt hakkas sinna aga üha enam ja massiliselt nooremat ja agressivsemat vene kontingenti kogunema. Nn võidupüha varjus peeti impeeriumi- ja kremlimeelseid kõnesid, ülistati okupatsioonirežiimi ja lehvitati vene suursaadiku orkestreerimisel nõukogude punalippe,” kirjeldab Henn Põlluaas. Kui Eesti riik otsustas selle lõpetada, järgnes märatsev pronksiöö.
Henn Põlluaas ütleb, et 9. mai ürituste korraldajad teavad, et see üritus on eestlastele valusa tähendusega, ometi teevad nad seda meelega rõhutatult, sealhulgas “surematu polgu” ülistamisega. Samuti on Georgi lint muutunud venelaste identiteedi rõhutamisest vene suurriikliku mõtlemise provokatiivseks väljenduseks.
Põlluaas rõhutab veelkord, et 9. mai on osake Venemaa aktiviseerunud katsetest ajalugu ümber kirjutada. Sotside ja rahvuskonservatiivide vaated peatsele Vene võidupühale on seega kardinaalselt erinevad.