Mõne aja eest oli Eesti ühiskond šokis, kui selgus, et Euroopa Liit on andnud sundrenoveerimise käsu ja Eesti valetajatekoalitsioon on sellega kaasa läinud.
Esmane probleem on rahapuudus. “Ehkki Euroopa Liidu struktuurifondidest saadakse 366 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimise toetusi, tuleb selle eest maksta ka koduomanikel endil. Siin tekivad suurimad küsimused, sest paljud korteriühistud on liiga vaesed, et säärasel tasemel renoveerimist ellu viia. Paljudes nõukogudeaegsetes kortermajades elavad pensionärid, kellele on juba mõneeurone kasv kuu kommunaalarvetes suur väljaminek. Kõnealune otsus tähendab aga selliste väljaminekute mitmekordistumist ja hoogtöö korras renoveerimist,” kirjutas Postimees.
Nüüd selgub, et probleeme on teisigi. ERR kirjutab: “Kortermajade renoveerimise plaan näeb ette, et aastani 2035 tõstetakse järk-järgult renoveerimise mahtu ja aastaks 2050 on uuendatud kogu sõjajärgne hoonefond. Majandusministeeriumi tellitud uuring näitab aga, et selleks pole Eestis piisavalt ehitajaid ja projekteerijaid. Värskendust vajab järgmise kümne aasta jooksul umbes 14 000 kortermaja.”
Seega siis pole Eesti ühiskond Brüsseli käskude täitmiseks kuidagi valmis. Aga kas kõlab Eestist selge vastus “Ei”? Kohe kindlasti mitte. Liberaalid ja vasakpoolsed võimurid ei hakka kunagi Euroopa Komisjonile vastu.
Kunagi oli Moskva käsk seadus, nüüd Brüsseli oma. Raha pole, ehitajaid pole, projekteerijaid pole, aga direktiiv/ukaas on, seega edasi, seltsimehed, rohepöördega, mis meilt seitse nahka koorib.
Uued Uudised