Riigikogu võttis EKRE vastutööst hoolimata koalitsiooni häältega vastu biomeetriliste isikuandmete andmekogu ehk ABIS-e loomise seaduse. Kuid nüüd hakkab ka lisaks rahvuskonservatiividele teistele selgeks saama, et tegu on halva ja probleemse seadusega, millega koalitsioon parlamendist üle rullis
Õigusekspertide hinnangul on probleemiks eelkõige võimalus, et süsteemi muul põhjusel lisatud infot saab kasutada ka kriminaalmenetlustes. Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles ERRile ABISest rääkides, et selliste andmekogude puhul on alati olemas isiku põhiõiguste riive ja küsimus on selles, kuivõrd lubatav see on.
“Tõepoolest, siin on arutelukoht ja me näeme seda ka teiste andmekogude puhul, kus me peame küsima, kas inimestele on piisavalt selgelt arusaadav ja nähtav, millistel õiguslikel alustel ja millistel eesmärkidel võib nende andmeid nii öelda ristkasutada tänases e-riigis,” selgitas Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor Tupay.
Sellist andmete ristkasutust peab probleemseks ka vandeadvokaat Paul Keres. Inimesed annavad ühes menetluses oma andmed ära, et näiteks passi saada, kuid süüteomenetluses, kus politsei neid andmeid hiljem kasutada saaks, kehtib tegelikult printsiip, et isikul ei ole mingit kohtustust mitte mingeid andmeid riigiga jagada.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond) möönis, et selle andmekoguga inimene loovutab riigile mingi osa privaatseid andmeid, nagu sõrmejäljed või näokujutis.
“Aga me vastu saame, ma väidan, kordades rohkem. Seesama avalik kord, riigi julgeolek, turvalisus, me saame vastu kordades rohkem,” leiab Kivimägi.
“Et kui härra Kivimägi leiab, et niimoodi on lihtsam pätte tabada, ma teeks siis ettepaneku, et panna igale perekonnale koju elutuppa istuma üks politseinik, et siis on kõigil turvalisus tagatud. Aga kas me tahame sellist asja?”, küsis Keres.
EKRE esimees Martin Helme näeb vastuolu põhiseadusega. Ta märkis, et varasemalt on president sarnase põhiõiguste riivamise puhul jätnud seaduse välja kuulutamata.
ERR