Mart ja Martin Helme seisavad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhimõtete eest kindlalt ja tuliselt – valitsusse jõudes see nende kinnitusel kuhugi ei kao ja lubadused saavad teoks.
Intervjuu kõige kiiremini kasvava Eesti erakonna liidritega toimus TRE Raadio ja Ring FM-i Tallinna stuudios, kus nad on äsja saanud ühele poole oma tunniajase kirgliku poliitikasaatega „Räägime asjast!“.
Kuidas sündis mõte teha oma raadiosaadet?
Mart: Kuna Eesti peavoolumeedia on kaldu vasakliberaalsuse suunas, siis leidsime, et tasakaaluks on vaja ka teistsugust vaadet. Analüüsime oma saates Eesti ja maailma poliitikat rahvuskonservatiivsest vaatepunktist.
Martin: USA raadiosaadejuhi Rush Limbaugh´ga me end küll ei võrdle – tal on iga päev 25 miljonit kuulajat –, aga tema saade oli Ameerika konservatiivide vastus Ameerika peavoolumeedia kallutatusele. Meie saate on kuulajad hästi vastu võtnud. ERR-i nõukogu liikmena tean, et meil on kolm korda rohkem kuulajaid kui näiteks Lobjaka ja Karnau saadetel Raadio2-s.
Olete tuntud krõbeda kõnepruugi poolest. Kas te ei karda inimesi ära ehmatada?
Mart: Mina ütleks, et meie ei ole nii krõbedad kui näiteks sotsiaaldemokraadid. Meie ei kirjelda neid kui kuldsete kätega vägistajaid, nagu teeb Ossinovski. Me ei ole kedagi karu sellesse samusesse saatnud, me ei ole öelnud, et me hakkame oksendama kellegi peale, nagu sotsiaaldemokraadid. Meil on mõnikord rahvalik kõnepruuk. Kui ütleme, et justiitsaktivismi harrastavate kohtunike pead peavad veerema, siis tähendab see, et ootame neilt oma ameti maha panemist. Loomulikult ei tule „peade veeretamist“ võtta sõna-sõnalt.
Martin: Me ei ole nõus minema kaasa poliitkorrektsuse nõudega. Selle jõustamise käigus tahetakse keelata konservatiividele ja rahvuslastele sõnad, mida nad kasutada tahavad, ja teemad, mille kohta nad midagi arvata võivad. Me võtsime ammu vastu otsuse, et meie nende reeglite järgi ei mängi. Meie eesmärk on hoida kõik ühiskondlikud teemad vabas debatis – ilma selleta demokraatia toimida ei saa. Me oleme tegelikult viimane kaitsevall normaalsele pluralistlikule ühiskondlikule debatile.
Mart: Ja ühiskonna lõhestamine! Mina ütleksin, et kõige rohkem on Eesti ühiskonda lõhestanud needsamad sotsiaaldemokraadid oma initsiatiividega: kooseluseadus, immigratsioon, sooneutraalsus, homode lapsendamise õigus. Meie ei ole ühiskonda lõhestanud.
Mida peate erakonna saavutusteks Riigikogus?
Martin: Alustame sellest, et kooseluseadus on meie poolt suunatud ikkagi jää peale ja seda hoolimata meie fraktsiooni väiksusest. Teine suur saavutus on massiimmigratsiooni ärahoidmine.
Mart: See võitlus ei ole lõppenud, rändesurve pole kuhugi kadunud. Nüüd on päevakorral uus sigadus – Marrakechi lepingule allkirja andmine. Tegemist on ÜRO leppega, mille abil tahetakse sokutada meile kaela kohustus võtta vastu ükskõik keda ükskõik kui palju ja hakata osutama igaühele nendekeelset õigusabi, haridust ja tervishoidu. Me ei kavatse sellega leppida.
Martin: Aga see võitlus ei ole tõepoolest kuhugile kadunud – nagu ka rändesurve ei ole kuhugile kadunud. Me ei räägi ju enam ainult pagulastest, millega meile tuldi müüma seda juttu, vaid nüüd räägitakse ikkagi lihtsalt tavalisest rändest, et inimesed peavad saama rännata, tulla sinna, kuhu tahavad, olla nii kaua kuni tahavad. See on meie põhiseadusliku korra, meie rahvusriigi likvideerimine ja seda me ei lase juhtuda.
Mart: Kui tavapärase parlamentaarse poliitika meetodid ei aita, siis tuleb rahvas tänavale tuua, sest me ei lase likvideerida oma põhiseaduslikku korda. Me näeme, et president ja osaliselt ka peaminister tegelikult töötavad põhiseadusliku korra likvideerimise suunas ja sellega ei saa nõus olla. Ma arvan, et me oleme ikkagi tõstnud fookusesse suveräänsuse teema. Kas Eesti on suveräänne, kui suveräänne me oleme Euroopa Liidus, kui suveräänne me oleme tulevikus, kui suveräänselt me saame otsustada muuhulgas sellesama migratsiooniteema üle.
Martin: On terve hulk väiksemaid saavutusi, näiteks oli meie üks valimislubadusi lesepension, aga ka põllumajandusülemineku toetuste taastamine, samuti tasuta hambaravi – need on ära tehtud. Me ei ole valitsuses olnud, aga oleme neid teemasid toetanud.
Kevadel otsustatakse Eesti poliitiline kurss järgmiseks neljaks aastaks. Milline see kurss teie arvates olema peaks?
Martin: Rahvuslik ja suveräänne. Selle jaoks loodi Eesti riik juba 1918. aastal.
Mart: Põhiseadus ütleb, et Eesti on suveräänne demokraatlik õigusriik. Minu arvates on see nende valimiste keskne teema. Kas Eesti on suveräänne demokraatlik õigusriik? Või liigume edasi vasallriigina, mis kuulub mingitesse ühendustesse, millele delegeerime oma suveräänsuse ja millel on õigus dikteerida meile, millised on meie poliitilised otsused ja siin valitsev ideoloogia.
Martin: Sel juhul tekib küsimus, milleks valimisi üldse korraldada? Näeme juba praegu, kuidas Riigikogu kuuest erakonnast viis ei küsigi, mida eurodirektiivid endast kujutavad, kas need on meile kasulikud või kahjulikud, kas neid saaks rakendada kuidagi paremini või teistmoodi. Oleme ainus erakond, kes ütleb, et oot-oot, võibolla me ei peaks selle direktiivi ülevõtmisega üldse tegelema – osa direktiive on ju vabatahtlikud – ja võib-olla me peaks rohkem kauplema või tõlgendama sõnastust enda kasuks nii, et see ei kitsendaks meie tegevusvabadust.
Meil on parlamendis põhimõtteliselt 91 kohta maha kriipsutatud. Valija tahe nendele saadikutele mõju ei avalda, nende valimislubaduste realiseerimist ei saagi oodata sellepärast, et nad järgivad eurodirektiive. Meie ei lase end direktiividest häirida.
Mille eest EKRE järgmisel neljal aasta seisma hakkab?
Martin: Valimisplatvormi avaldame jaanuari alguses. Praegu oleme toonud välja erinevaid teemasid: majandus, riigikaitse, põllumajandus, sotsiaalvaldkond. Keskne valimislubadus on suveräänsus, aga loomulikult lahendame inimeste praktilisi muresid, ja need on enamasti seotud majanduslike küsimustega. Me tahame vähendada makse, et lükata hoog sisse Eesti majandusele ja suurendada inimeste ostujõudu. Tahame langetada kütuse- ja alkoholiaktsiisi, et lõpetada absurdne piirikaubandus. Tahame langetada gaasi- ja elektriaktsiisi. Kõige selle tulemusel peaks keskmisele perele jääma aastas kätte ligi tuhat lisaeurot.
Peame oluliseks noorte perede toetamist, sest demograafiline kriis on pikas plaanis kõige tõsisem probleem. Meil on terve pakett meetmeid, kuidas toetada noori peresid: igale lapsele üks tasuta huviring, tasuta koolitoit, samuti tulumaksu vähendamine iga lapse sünniga 25% võrra. Meil on olemas ka kava pikkade ravijärjekordade probleemi lahendamiseks, samuti kavatseme vabastada tulumaksust pensionid.
Mart: Justiitsreformiga on eesmärk taastada õigusriik. Tahame vabastada kohtud poliitilisest kallutatusest, lühendada kohtumenetluse aega ja ohjeldada kohtutäiturite ja inkassofirmade ahnust.
Martin: Ka demokraatiale tuleb anda rohkem küüsi ja hambaid ning seadustada tuleb rahvaalgatus ja presidendi otsevalimine.
Eesti riik püüab maailmas silma paista tehnoloogiliste uuendustega. Teie olete konservatiivid. Kuidas olla ühel ajal nii konservatiiv kui ka uuenduslik?
Martin: Konservatism ei ole tagurlus, vastupidi, pigem istuvad eelmise sajandi mõtetes kinni praegused liberaalid. Konservatiivid on teinekord olnud kõige suuremad uuendajad, näiteks Thatcher ja Reagan, kelle majanduspoliitika oli väga edumeelne. Konservatiivid on kahe jalaga maa peal – säilitavad selle, mis töötab ja lammutavad vana alles siis, kui see enam ei tööta.
Mart: Tehnoloogilise poole pealt oleme Eesti innovatiivseim erakond. Kasutame oma toetajatega suheldes kõige rohkem uusi elektroonilisi platvorme, meil on sotsiaalmeedias kõige rohkem sõpru.
Martin: Muide, tehnoloogiline areng ei ole üksüheselt võrdsustatav progressiga. Toome näite: Kanadas legaliseeriti kanep, aga millised on selle äärmusliku eksperimendi tagajärjed? Kui kanadalased tahavad katsetada, katsetagu. Meie ei pea tormama ise seda katset tegema, sest on suur võimalus, et tagajärjed on negatiivsed. Sama on ka migratsiooniga. Meil on hoiatavad näited Rootsist, Hollandist või Prantsusmaalt.
Mart: Näiteid on võtta ka Eestist. Tegeleme siiani nõukogudeaegse immigratsiooni tagajärgedega: meil on suur vene vähemus, keda me pole suutnud integreerida. Meil, erinevalt nii mõnestki Euroopa riigist, on see kogemus olemas ja me ütlemegi: ei, aitäh, me ei soovi rohkem immigrante, me ei taha muutuda Aafrika prügikastiks.
Millist nõu annate inimesele, kes pole veel otsustanud, millise erakonna poolt valida?
Martin: Otsustada tuleb mitte ilusate lubaduste pinnalt, vaid selle pinnalt, mida on tehtud. See on mõnes mõttes kahe teraga mõõk, sest valitsemisvastutust meil olnud ei ole, me ei ole saanud näidata, kas me ka päriselt teeme seda, mida ütleme. Aga teiste erakondade puhul on vähemalt teada – nad ei tee seda, mida lubavad. Mõttetu on toetada erakondi, kes on korduvalt jätnud oma lubadused täitmata. Juba Einstein ütles, et rumaluse definitsioon on see, kui tehakse ühte ja sama asja, lootes, et tuleb erinev tulemus.
Mart: Pettumusi on palju olnud – Res Publica, Rohelised, Vabaerakond, aga ka Keskerakond, kes läks valitsusse ja tegi peaaegu kõigis oma olulistes küsimustes kannapöörde: haldusreform läheb samamoodi edasi, Rail Baltic läheb samamoodi edasi, presidendi otsevalimiste seadustamisega ei tegeleta.
Martin: Julgustan toetama EKRE-t. Eelmistel valimistel andsid inimesed meile usalduskrediiti ja usun, et oleme seda oma tööga opositsioonis õigustanud. Tihtilugu öeldakse meie kohta, et ah, nendega läheb nii, nagu läks Põlissoomlastega – saavad võimule ja muganduvad. Tegelikult on rohkem näiteid sellest, kuidas rahvuslased võimule saades oma poliitikat jõuliselt ellu viima hakkavad. Näiteks Austrias, Itaalias, Poolas, Ungaris ja USA-s. Kavatseme järgida nende eeskuju.
Teie taga on rahvuslased. Aga kui norida, siis miks peaks EKRE-t toetama ärimees, kes tahab Eestisse odavat võõrtööjõudu? Või homo? Või 27-aastane vallaline lastetu naine?
Mart: On loomulik, et ühiskonnas on erinevaid rühmitusi, kellel on sageli vastandlikud huvid. Erakonnad selleks ongi, et neid gruppe esindada. Pole midagi imelikku, kui homoseksuaalid valivad sotsiaaldemokraate ja võõrtööjõudu pooldavad ettevõtjad Reformierakonda. Kuid igaüks peaks endalt küsima: millist mõju avaldab nende erakondade poliitika pikemas perspektiivis? Milline mõju on sellel meile kui rahvusele ja meie riigi püsimisele?
Martin: Ettevõtja peaks toetama meid väga lihtsal põhjusel: meie majandusprogramm paneb majanduse kiiresti kasvama. Aga kui natuke torkida, siis küsin vastu, mis on odava tööjõu sisseveo pikk plaan? Ukraina odav tööjõud tuleb alguses Eestisse, aga varsti läheb edasi Soome. Kas järgmiseks toome aafriklased? Eesti muutub läbisõiduhooviks, kus saame aina kehvema kvaliteediga töötajaid ja meie konkurentsivõime väheneb üha. Suurendada tuleb oma ettevõtete tootlikkust nii, et saaks maksta paremat palka. Tootlikkuse suurendamise kriitiline osa on vähendada makse, energiakulu, bürokraatiat, ja seda me pakume. Me loome ettevõtjale võimaluse maksta oma töötajatele paremat palka, ja Soomest tullakse tagasi, kui palgad paranevad.
Martin: Mis puudutab homosid, siis tegelikult oleme ainus erakond, kes pakub pikas plaanis sellist ühiskonda, kus ka neil on hea elada, sest me ei lase märatsevatel moslemitel riiki üle võtta. Londonis olid veel 10 aastat tagasi multikultuursed linnaosad värvilised, aga tänaseks on need muutunud täiesti monokultuurseks – ainult moslemid. Loomulikult on koos sellega läinud kinni mitte ainult homo-ööklubid, vaid ka pubid ja kõikvõimalikud traditsioonilised fish&chips-putkad. Järele on jäänud halal-putkad, jõulusid ei peeta. Homoklubid ja lühikeste seelikutega naised on kadunud ka Malmö tänavatelt. Kui tahad olla feminist ja käia ringi paljaste rindadega – unusta ära, järgneb grupivägistamine, mille peale riigivõim midagi ei tee, sest see ärritab liiga paljusid moslemeid.
Käige ära korraks sealsamas Marrakechis, kus tahetakse vastu võtta rändepakt, et kõik need inimesed, kes elavad Aafrikas ja Lähis-Idas, saaksid Euroopasse tulla, ja vaadake, kui mitu homo- või striptiisiklubi seal on, või kui palju on seal feministlikke üritusi – seal pole see võimalik.
Muuseas, USA viimastel presidendivalimistel võttis häälekalt sõna konservatiivsete homode grupp, kes ütles selgelt, et nad ei vaja erikohtlemist, vaid seda, et nad saaksid oma elu rahulikult edasi elada, ilma et neile tuldaks „Allahu akbar“ karjudes kinžalliga kallale.
Mart: Vasakpoolsete liberaalide poolt propageeritava piiritu avatusega jõutakse sisuliselt totaalse sallimatuseni võõraste poolt.
Martin: Kohalikel valimistel oli vahva juhtum, kus tegin kampaaniat tänaval ja minu poole võttis suuna üks must mees, täiesti tumedanahaline, ja ma mõtlesin, et nüüd tuleb üks raske vestlus. Aga ta tuli minu juurde, pani käe pihku ja ütles sulaselges eesti keeles, et täielikult toetab meie immigratsioonipoliitikat. See on fenomen, mis on paljudes teistes riikides ka fikseeritud, et eelmise põlvkonna immigrandid on ühed vihasemad uue immigratsiooni vastased, ja see puudutab Eestis venelasi veel kõige rohkem. Muide ka sealsamas Ida-Virumaal oleme rääkinud inimestega, ja nemad on vastu sellele, et Eestisse tuleks odav tööjõud Ukrainast, kuigi nad on ju samakeelsed suures osas.
Kus EKRE seisukohtade ja tegemistega tutvuda saab? Kuidas erakonda toetada?
Mart: Meie valimisprogrammid ilmuvad järgnevate kuude jooksul meie erakonna kodulehel www.ekre.ee. Aga soovitame lugeda rahvuskonservatiivide uudisteportaali www.uueduudised.ee, kus ilmuvad arvamuslood ja analüüsid kogu maailmas toimuvast.
Martin: Kes meid toetada soovib, siis on võimalik teha kampaania- ja selgitustööd oma tuttavate, sõprade ja pereliikmete hulgas. Meie kohta levitatakse loosungeid ja müüte, millel pole tegelikkusega mingit pistmist – kummutage neid! Võib astuda erakonna liikmeks või aidata levitada meie infomaterjale. Tänulikud oleme ka rahalise annetuse eest, mida saab teha erakonna kodulehel.
Ja tulge kindlasti valima. Ainult valijate toetusel saame asuda oma programmi ellu viima.
Kui saate kevadel valitsusse, kas kaabude kandmine muutub riigiametis standardiks?
Mart: Meil kunagi oli erakonnas küsimus, et kas kõik peavad kaabusid kandma. Ei pea, osad kannavad sonisid muide.
Martin: Aga me oleme, jah, Mardiga mõlemad suured kaabusõbrad ja neid kaabudekandjaid on meil teisigi, aga jätame ikkagi moeküsimused igaühe enda teha. Lihtsalt me arvame, et konservatiivide kuvandi juurde käib ka soliidne väljanägemine ja meile see sobib.
EKRE 10 lubadust
• Langetame makse, et keskmisele Eesti perele jääks ligi tuhat eurot aastas rohkem raha kätte!
• Teeme arstiabi ja ravimid paremini kättesaadavaks, kaotades ravijärjekorrad ja alandades ravimite käibemaksu!
• Võtame immigratsioonipoliitika eesti rahva kontrolli alla, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada eestikeelses ja -meelses riigis.
• Suurendame pensione ja kaotame neilt tulumaksu, et kasvaks pensionäride ostujõud!
• Vähendame vanemate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt ja arvestame tööl käivale vanemale lapse kasvatamise eest tööstaaži!
• Teeme justiitsreformi, et lühendada menetlusi, lõpetada kohtunike ja prokuröride omavoli ja piirata kohtutäiturite ja inkassofirmade ahnust!
• Seadustame rahvaalgatuse ja presidendi otsevalimise!
• Me ei luba lasteasutustesse homopropagandat!
• Lõpetame Brüsseli käsupoliitika pimesi järgmise, et eestlased jääksid peremeheks omal maal!
• Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise eest läbi aegade!
NB! EKRE valimisprogramm valmib jaanuaris!