27.02.2020
Suurbritannia ei luba EL-il ennast valitsema jääda.
Ühendkuningriik välistas Brexiti-järgses leppes Euroopa Liidu reeglitega kooskõlla jäämise ja lubas kõnelused juunis pooleli jätta, kui selleks ajaks edusamme tehtud pole, selgub neljapäeval avaldatud läbirääkimismandaadist.
Peaminister Boris Johnsoni valitsus avaldas oma läbirääkimispositsiooni kaks päeva pärast seda, kui sama tegi Euroopa Liit. Läbirääkimised peaksid algama esmaspäeval.
Mandaadi järgi tahab London leppida kokku sõbralikus koostöös suveräänsete võrdsete poolte vahel enne Brexiti üleminekuperioodi lõppu 31. detsembril.
Samas hoiatati mandaadis: “Me ei nõustu mingisuguse kohustusega jätta oma seadused kooskõlla EL-i või EL-i institutsioonide omadega, ega EL-i Kohtu (ECJ) jurisdiktsiooniga ÜK üle.”
Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust 31. jaanuaril lahkus, algas aasta lõpuni kestev üleminekuperiood, mille vältel kehtivad vanad reeglid ja peetakse kõnelusi tulevikusuhete üle. Londonil on võimalus üleminekuperioodi aasta võrra pikendada, kuid Johnson on lubanud seda mitte teha.
Juhul kui kaubandusläbirääkimistel juuniks edusamme pole tehtud, lubas London kõnelused pooleli jätta.
“Kui juuniks selgeid edasiminekuid pole, otsustab valitsus kas ÜK tähelepanu peaks pöörama läbirääkimistelt mujale ja keskenduma täielikult siseriiklikele ettevalmistustele üleminekuperioodist väljumiseks,” öeldi mandaadis.
Leppeni mitte jõudmine Suurbritannia ja tema suurima kaubanduspartneri EL-i vahel tooks tõenäoliselt kaasa suuri häireid kahepoolses kaubanduses.
Euroopa Liit teatas oma läbirääkimismandaadis, et Ühendkuningriigi reeglid peavad jääma kooskõlla Euroopa Liidu omadega, juhul kui riik tahab vabakaubandust blokiga jätkata.
Londoni teatel õõnestab see aga kogu Brexiti mõtet, mistõttu ollakse valmis kaubanduspiirangutega, kui see on “kontrolli tagasi võtmise” hind.
Johnson on pakkunud, et kaubanduslepe võiks olla sarnane Kanada-EL-i omaga, kuid Brüsseli hinnangul teevad ÜK ja Euroopa Liidu lähedased majandussidemed selle võimatuks.
Brüssel pelgab, et kui London peaks loobuma pühendumusest karmidele töö- ja keskkonnastandarditele, võivad Briti firmad EL-i omade ees ebaõiglase konkurentsieelise saada. Samal põhjusel nõuab Brüssel Londonilt EL-i konkurentsireeglite järgimist. London on sellele aga kategooriliselt vastu.
Teine suur vaidluspunkt on kalastusõigused. Euroopa Liit tahab säilitada ligipääsu Briti kalavetele ja on hoiatanud, et selles osas leppeni mitte jõudmine võib saada komistuskiviks laiemale kaubandusleppele.
Ühendkuningriik ei taha aga oma kalastusalasid EL-i turuga siduda ja on pakkunud, et kalakvootides lepitaks kokku iga-aastaselt sõltuvalt varude suurusest. (AFP-BNS)