Kui peaminister Kaja Kallas suu avab, tuleb sealt riburada valesid ning erandiks polnud ka tema teisipäevane ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas, mille ta esitas Riigikogule.
“Ukraina sõja ja sellest mõjutatud inflatsioonilainega on üks ajast või Eesti majanduses lõplikult möödunud – soodsate sisendhindadega tootmise ajastu. Venemaa alustatud sõda on lõhkunud väljakujunenud tarneahelad, piiranud pakkumist ja tõstnud hinnad Euroopas enneolematule tasemele. Kõik see on põhjustanud maailmamajanduses šoki, mis on eriti valusalt löönud meie avatud ja ekspordist sõltuvat majandust ning vähendanud regiooni atraktiivsust välisinvesteeringutele. Jõudsime juba harjuda mõttega, et meie jõukus ja tootlikkus aina kasvavad. Paraku langesid need sõja puhkedes paari aasta tagusele tasemele, “rääkis Kaja Kallas.
Ukraina sõda algas 24. veebruaril 2022. aastal, elektrihinnad, mis mõjutavad kõiki elualasid, lõid Eestis lakke juba poolteist kuud enne Vene agressiooni. ERR kirjutas 8. detsembril 2021. aastal pealkirja “Konkurentsiamet: kõrged elektrihinnad jätkuvad ka 2022. aastal” all järgmist:
“Konkurentsiamet toob oma värskes elektrienergia hinnatõusu analüüsis välja, et hinnatõus on olnud 2021. aasta teises pooles drastiline ja tõenäoline on, et antud kõrgete hindade olukord jätkub ka eesootaval talveperioodil ning nähtavasti ka kogu 2022. aastal.
“Elektrienergia hind Euroopa turgudel on kogu 2021. aasta olnud tõusuteel. Paljuski on see tingitud majanduse taaselavnemisest 2020. aastal tabanud COVID-19 pandeemia tagajärjel toimunud ootamatu elektrienergia tarbimise languse järgselt. 2021. aasta teisest poolest on elektrienergia hinnastõus olnud aga hüppeliselt kõrge, püstitades iganädalaselt uusi rekordeid,” kirjutab konkurentsiamet analüüsis.
Amet toob välja, et 2021 aasta jooksul oli ka kõrgem elektrienergia nõudlus kui 2020. aastal – Eestis keskmiselt neli protsenti kõrgem. Nõudluse kasv tuleneb ameti sõnul tõenäoliselt eeskätt majanduse taastumisest koroona epideemia mõjudest, aga mõningal määral ka ilmastiku mõjudest.
Tõusnud on tugevalt ka süsinikdioksiidi (CO2) hinnad, mis tõstavad kogu fossiilsetel energiaallikatel toodetava elektrienergia hinda. 2021. aasta jooksul on CO2 hinnad rohkem kui kahekordistunud.
Gaasihindade puhul nähakse ameti teatel ette langust 2022. aasta aprillis, mis peaks avaldama positiivset mõju ka elektrihindadele. Seega mõningast leevenemist on elektrihinnas näha ette kevadest 2022, kuid hindade tagasipöördumist varasemale tasemele siiski ei eeldata, vaid pigem stabiliseerub hind kõrgemal tasemel.”
See konkurentsiamet analüüs põrmustab täielikult Kaja Kallase jutu sellest, kuidas majanduse allakäik olevat alanud Ukraina sõjaga. Venemaa agressiooni järel see süvenes, kuid alguse sai kõik juba ammu enne Putini sõjakäiku, ja ennekõike rohepöörde tõttu – ka Eestis hävitas Reformierakonna juhtimise all oma odava põlevkivienergeetika ja heitis tarbija NordPooli huntide ette.
EKRE volikogu hoiatas juba 3. oktoobril 2021, seda peaaegu viis kuud enne Ukraina sõda, oma avalduses: “Praeguse valitsuse ükskõikne suhtumine Eestit ees ootavasse ränka hinnatõusu on meie hinnangul kuritegelik ja vastutustundetu. Valitsuse liikmetel tuleb mõista, et elektri hinna kallinemisest tingitud üleüldine hindade tõus ohustab rahva igapäevast toimetulekut, riigi majanduse jätkusuutlikkust ja ühiskondlikku stabiilsust.”
Aitab juba valetavast peaministrist.
Uued Uudised