Uued Uudised

Taassünnipäev ununes, sest on lookas kummardamise, mitte selja sirgu ajamise aeg

Uued Uudised

March 14, 2019. Illustrations of the European Commission, located in Brussels in Belgium, is steered by a group of 28 Commissioners, called: the college. They take decisions on the Commission's political and strategic direction. A new college of Commissioners is appointed every 5 years. The Commission is organised into policy departments, known as Directorates-General -DGs, which are responsible for different policy areas. DGs develop, implement and manage EU policy, law, and funding programs. In addition, service departments deal with particular administrative issues. Executive agencies manage programs set up by the Commission. Political leadership is provided by a team of 28 Commissioners, one from each EU country, called The College. They take decisions on the Commission's political and strategic direction. A new college of Commissioners is appointed every 5 years. The European Commission led by the Commission President, who decides who is responsible for which policy area, six Vice-Presidents, including the First Vice-President, the High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy, and 21 Commissioners, each responsible for a portfolio. Brussels, BELGIUM - 25/03/2019//04HARSIN_COMMISSIONEUROPEENNEBRUXELLES005/1903251423/Credit:ISA HARSIN/SIPA/1903251425

Laupäeval märkasid paljud inimesed, et taassünnipäevast 16. novembril peavoolumeedias üldse ei räägitud. Põhjus on selge – see on võimupoliitikute ja nende ihumeedia arvates üks ohtlik tähtpäev, mis tänasesse riiklikusse poliitikasse kuidagi ei sobi.

Tuletagem meelde, et 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest ja kinnitas sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Seega kehtisid suure Liidu seadused ainult siis, kui nad ei läinud vastuollu Eesti seadustega.

Ja mis olukord on Eestis täna? Brüsseli seadused on juba kuulutatud igati ülimuslikeks Eesti seaduste ees ja riik on sellega nõustunud – seega anname me erinevalt 1988. aastast just suveräänsust ära. Kui keegi ütleb, et teeme seda seekord vabatahtlikult, siis olukorda see ei muuda – me kaotame üha enam suveräänsust.

Väga hea näide on vaenukõneseadus, millel kohtuliku praktika järgi pole Eestis mingit vajadust, meie karistusseadustik teeb niigi kõik ära, mille kinnituseks mõnede venelaste karistamine Ukraina-vastasuse, samuti Palestiina-meelsete karistamine väidetava juudivastase loosungi eest.

Sõnavabadust pole Eestis vaja piirata (seda toetavad vaid marislaurid ja eduardodinetsid), kuid kuna Brüssel nõuab, siis kusagil vaenukõneseaduse kallal juba susitakse, vaid maksutõusudest kubiseva riigieelarve läbisurumine on seda siiani varjus hoidnud, aga edaspidi üritatakse kindlasti eelnõu Riigikogu saali tuua.

Nagu Nõukogude ajal olid maksvad üleliidulised seadused, nii maksavad praegugi eurodirektiivid, millele ehitatakse üles kogu Eesti seadusandlus. Nii on tähtpäev, mille ajal meenutatakse kunagist selja sirgu ajamist tänase lookas maani kummardamise ajastul ohtlik, halba eeskuju andev ja seega praegusele pseudoriigile vaenulik. Võimupoliitikud nii ei ütle, aga mõtlevad küll.

Seega, kui 16. novembril taassünnist enam ei räägita, siis selle tõttu, et taassündi enam pole, suveräänsust pole, Eesti seaduste ülimuslikkust pole. Reformierakond taastas võimule pääsedes NLKP algatatud venekeelse võõrtööjõu sisseveo endise Nõukogude Liidu aladelt ja kavatseb nüüd uuesti algatada fosforiidikaevandamise. Ka võõrsilt saabunud kohustuslik kliimahüsteeria võeti otsekohe üle.

Eestis on ainult üks erakond, kes nõuab Eesti seaduste ülimuslikkust kõigi võõrseaduste eest ja selleks on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ehk sellepärast “unustati” ka taassünnipäev, kuna seda tähistab EKRE.

Uued Uudised

Exit mobile version