Möödunud nädalal tabas rahvuskonservatiive meediarünnak – neid süüdistati taasterahastu blokeerimises. Samas aga tasuks luubi alla võtta hoopis need, kes eurolaenu tingimusteta heaks kiidavad – mis ajendab neid poolt olema, kui ohud suveräänsuse arvel laenukammitsasse sattuda on ilmsed?
Uued Uudised on avaldanud rida artikleid, millest selgub, et isegi vasakvalitsusega Soomes on taasterahastu heakskiit või tagasilükkamine tohutuid arutelusid tekitanud. Põlissoomlased on loomulikult vastu ja vasakpoolsed koos mürkrohelistega poolt, kuid Koond- ja Keskerakonnas kaheldakse tugevalt. Isegi sel määral, et hüljatakse traditsiooniline eurolojaalsus. Taastefondi vastu on tegutsemas ka Saksa konstitutsioonikohus.
Kõik see näitab, et taastefondi tagajärgedes ja vajalikkuses kahtlevad ka need jõud, kelle maailmavaade on rahvuskonservatiividest täiesti erinev – järelikult on ohud olemas ja suured.
Eestis aga joonestub kohe välja, et ALDE liberaalid, kes on hetkel võimul, ei mõtle hetkegi taasterahastu taustast, vaid kiidavad sõnakuulelikult kõik Brüsselist tulnu heaks, arvestamata, millisel määral seob see tulevikus Eesti suveräänsuse käed. Ei mingit vaagimistki, kohe “jah”-sõna, peaasi, et raha tuleb ja midagi ka enda näppude külge jääb.
Kui muidu võidakse öelda, et EKRE jälle mässab, siis seekord mässavad Euroopas ka need, kellele rahvuslased ei meeldi.