On ilmselge, et rändekriisi hämarates telgitagustes liiguvad tohutud rahad, seda nii inimkaubanduses kui ka rände käigushoidmises.
Ilmselgelt on tühjaks visisenud rändekriisi alguses tekitatud mull selle kohta, et kõik pagulased on õnnetud sõjapõgenikud – on näha, et enamikku neist on liikuma pannud lootus heale elule. Nüüd on lõhkemas ka teine mull, mille järgi on immigandid üliolulised Euroopa tööturul – reaalne elu ehk nende tööhõive näitab, et Kolmas maailm ei tule siia tööle, vaid siin loodud väärtusi tarbima.
Üks asi, millest immigrantidel pole rändekriisis kunagi puudust olnud, on raha. TV3 edastas juba 2015. aasta septembris reportaaži “Katrin Lust Ungaris: siinsed põgenikud on disainerriietes, nutitelefonidega ja rahulolematud toidu osas.” Katrin Lusti ja tema võttegrupi edasi antust oli näha, kuidas heatahtlikud ungarlased tõid Budapesti raudteejaama jalatseid, kasutatud riided ja omatehtud toitu, kuid see rohutirtsumass tormas pakutavale pilkugi heitmata, prügirada järel, Saksamaa ja Austria suunas. Ilmselt on just tollest ajast madjaritele jäänud sisse vimm pagulaste vastu, sest neid jahmunud abivalmis inimesi, kelle hea tahe ära põlati, ei filminud mitte ainult TV3, vaid kogu maailma meedia.
Tollal tõi Katrin Lust välja ka arvud, mille järgi kogu ühe Afganistani põgeniku tee kodumaalt Saksamaani maksis 12 000-15 000 eurot. Selle sisse jäid Iraani ja Türgi piiriületus, retk kõrbes, ööbimine majutuskohtades, paadisõit Vahemerel ja teejuhatus Euroopas. Peavad olema ikka jõukad põgenikud, et nii suurt raha välja käia! Kui nüüd jälgida, mis toimub La Manche väina ääres Calais`is ja Caenis, kus Inglise kanalist üleviimine maksab 2000-9000 naela, sõltuvalt üleviimise viisist, siis immigrandid peaksid lausa rahas suplema.
Kahtlusi tekitab ka see, et pagulased ei tõtta kusagil tööle, vaid olesklevad sotsiaaltoetustel, olles samas pidevalt ninapidi nutiseadmetes. Rändekriisi alguses levitasid vasakliberaalid pisarajuttu, et need inimesed olevat kodus viimase kui asja maha müünud, et vähemalt üks pereliige pääseks Euroopasse, saaks jalad alla ja tooks pere järele – paraku ei tundu, et keegi tõttaks pere jaoks raha teenima! Küll aga oli Iraagi perel, kelle poeg vägistas ja tappis 14-aastase saksa tüdruku, kohe raha kodumaale pagemiseks. Ka Soome somaallased käivad kuudepikkustel puhkustel Somaalias, kust nad väidetavalt sõjahirmus pagesid.
Teine, pisut tõesem jutt väidab, et paljud immigrandid on kohale toodud nii-öelda võla peale ja peavad siin raha teenides võla tagasi maksma. Taas ei tundu, et nad kiirustaksid palka teenima ja ongi väheusutav, et inimkaubitsejad ootavad, millal pagulased töö leiavad ja lihttöölise palga pealt võlga tasuma hakkavad. Pigem nõutakse tagasimakset sotsiaaltoetuste pealt või peavad sisserändajad seda kuritegelikul teel teenima. Viimane seletaks ka seda, miks on Lääne-Euroopast üle veerenud massiline kuritegevuse laine. Ja veel — inimkaubandusel peab Euroopas olema tohutu võrgustik, et võlgu olijad erinevatest riikidest üles leida ja raha sisse kasseerida. Igal juhul on inimkaubandus narko-, relva- ja ravimikaubanduse järel maailmas rahaliselt käibelt esiritta jõudmas.
Ei tundu pagulastel üle Euroopa olevat ei rahapuudust ega tööleminekusoovi, on vaid ülbe ja karistamatu olesklemine. Taani otsustas neilt ülalpidamiskulude katteks koguni väärtesemed võõrandada — ilmselt on neil seda kraami külluses. See võib küll vandenõuteooriana näida, aga väga tõenäoliselt rahastatakse rändekriisi toimimist ja jätkumist kindlatest allikatest. Ilmselt makstakse hiigelsummad teatud ühendustele, fondidele, vabaühendustele ja organisatsioonidele, kes rahastavad kõiki rändekriisi protsesse, sealhulgas ka ülevedu Vahemerest ja pagulaste jõudeelu. Need rahad jõuavad ka riikideni, kes peaksid pagulasi majutama ja oma riigis sisse seadma, seda just EL-i pagulasfondide kaudu. Arvatavasti on rahaloopijate seas ka elutee finaalis olev Soros, kes on avalikult lubanud rahvusriigid hävitada ja jaganud oma varandust teatud fondidele.
Tegu on globalistide sooviga Euroopa rahvastik välja vahetada, rahvusriigid hävitada ja luua ebakindel, vastuoludes vappuv immigrantide ühiskond — selle kuritegeliku ettevõtmise algatajad peavad teadma, et nii paljude erinevatest kultuuridest inimeste kokkukuhjamine tähendab arvukaid konflikte. Need juba käivad moslemite ja juutide, türklaste ja kurdide, moslemite ja kristlaste ning paljude teiste usuliste, rahvuslike ja rassiliste gruppide vahel. Õnneks aga on nüüd murrang tekkimas, Visegradi riikide järel on massiimmigratsiooni vastu välja astunud ka Austria, Itaalia, Bulgaaria, Sloveenia ning paljud riigid on asunud tegema osalisi piiranguid. EKRE valimisvõidu järel astub eelnimetatud riikide hulka ka Eesti.