27.10.2018
Mälestusmärk Mihkel Mathiesenile.
Käesoleva aasta 27. oktoobril möödub 100 aastat Mihkel Mathieseni sünnist ja 15. septembril möödus 26 aastat Mihkel Mathieseni eksiilvalitsuse loomisest.
15. septembril avati Sindis Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna algatusel monument tekstiga: “Mihkel Mathiesen, 27. X. 1918 end. Are vald – 8. XI. 2003 Stockholm, Eesti Vabariigi 1938. a Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister presidendi ülesannetes 15. IX. 1992 kuni 28. XI. 2003.”
Ausamba püstitamisele eelnes järjekordne monumendiskandaal, kus vallavalitsus keeldus selle püstitamist lubamast. “Külauudised” kirjutab: “Vallavalitsus keeldub omavalitsuse kinnistule monumendi püstitamisest põhjusel, et isikule, kes ennast ise nimetab EV peaministriks presidendi ülesannetes perioodil kui Eesti Vabariigil oli olemas seaduslikul teel valitud president ja peaminister, ei sobi monumenti püstitada. Lisaks põhjendab vald keeldumist sellega, et monumendi püstitamine ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta läheb seadusega vastuolusse.”
Tänaseks on monument siiski püstitatud. Uued Uudised vahendavad Kalev Otsa kõne selle avamisel:
“Käesoleval aastal möödub 100 aastat Mihkel Mathieseni sünnist (27.10.1918). Ta oli Heinrich Marga eksiilvalitsuse liige, aktiivne Eesti vabaduse eest võitleja, Eesti Kodanike Komitee liige Stockholmis ja valitud sealt ka Eesti Kongressi.
1992. aastal otsustas eksiilvalitsus oma tegevuse lõpetada ja volitused üle anda valitavale Riigikogule Eestis. Ainukesena oli selle otsuse vastu Mihkel Mathiesen põhjendusega, et okupatsioon Eestis ei ole veel lõppenud. Sees viibiv okupatsiooniarmee ja tohutu hulk tsiviilokupante mõjutasid otseselt riigikogu valimisi, põhiseaduse ja muude seaduste vastuvõtmist. Mida see tähendas, näeme, kuhu Eesti on praegu välja jõudnud – eesti rahvus on nn omas riigis väljasuremise kursil.
Täna 26 aastat tagasi moodustas Mihkel Mathiesen Nõmmel uue eksiilvalitsuse – täpselt vastavalt 1938. aasta Põhiseadusele (ei olnud isehakanu!). Heinrich Mark oli murdnud vandetõotust ja ise oma volitustest loobunud. Mihkel Mathiesen oli ja jäi endisest eksiilvalitsusest ainukeseks, kes ei murdnud oma valitsusliikme vandetõotust – ta oli ja jäi sellest valitsusest ainukeseks tõe ja õiguse eest seisjaks.
Riiki ei saa rajada valedele – selline riik ei saa iseseisvalt kaua püsida, mis juba ongi juhtunud. Praegune riik teeb Venemaa ja Euroopa Liidu survel ühe otsuse teise järel, vähendades eestlaste peremeheõigusi omal maal. Venelased on Eestis otseselt võimule tulemas, mis lükkaks vähesedki eestlaste õiguste eest seisjad võimust eemale. Seda ei tohi juhtuda.
Kuid Mihkel Mathieseni loodud eksiilvalitsus eksisteerib siiani. Ehk läheb eestlastel seda viimases hädas veel vaja. Meenutagu see mälestusmärk meie tõe ja õiguse eest seisjaid Kodanike Komiteedest möödunud sajandi 90. aastatel ja nendest üht väljapaistvaimat – Mihkel Mathiesenit.”
Vikipeedia ütleb, et Mihkel Mathiesen oli Eesti insener ja poliitik, Vabariigi Valitsuse eksiilis teedeminister (5. juuni 1985 – 20. juuni 1990) ning majandusminister (20. juuni 1990 – 15. september 1992).