Täna kell 19 toimub neljandat korda Tallinna tänavatel vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik, kuhu on oodatud kõik rahvusmeelsed inimesed.
Enne rongkäiku peab Vabaduse väljakul kõne Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme.
Pärast rongkäiku jagatakse Vabaduse väljakul kohvi ja teed.
Korraldajad tuletavad meelde, et kuna tegu on Eesti pidupäevale pühendatud üritusega, ei ole plakatid, loosungid ega aastapäevale sobimatu sümboolika üritusele oodatud.
Tõrvikurongkäigu korraldaja, rahvuskonservatiivse noorteühenduse Sinine Äratus juhi Ruuben Kaalepi sõnul aitab rongkäik teha vabariigi aastapäevast kogu eesti rahva ühise peo. „Inimesed saavad õhtul tulla
tänavatele, et öelda: jah, Eesti jääb meie riigiks. Tõrvikurongkäigu võimsaim osa on ühtekuuluvustunne oma rahvaga.“
Tõrvik – teejuht pimeduses – on olnud aastasadu eestlaste vabadusvõitluse sümboliks, osutab Kaalep.
„Jüriööl juhtisid tõrvikud eestlaste malevaid lahingusse võõrrahvaste võimu ja võõra ideoloogia vastu. Tõrvikud põlesid ka 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees, kui suurriikide heitluste kiuste võeti kätte ja kuulutati välja riik, kus eestlased said üle aegade oma tulevikku ise määrata. Nõukogude okupatsioonivõimud kiusasid taga eesti üliõpilaste tõrvikurongkäike, nähes nendes õigusega
eestlaste igatsust oma iseseisva riigi järele.“
Sarnased rongkäigud rahvusriikluse väärtustamiseks toimuvad paljude Euroopa riikide iseseisvuspäevadel. Neist suurim Poolas toob igal aastal kokku ligi sada tuhat patriooti. Ka Läti ja Leedu rahvuslased tähistavad oma vabariigi aastapäeva rongkäiguga. 2003. aastal 50 osalejaga alustatud
Läti tõrvikurongkäigul osales viimati 17 000 inimest.
UU
FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES