Oma piiride kaitsmine ja kutsumata külaliste tagasisaatmine peaks olema iga suveräänse riigi tavapärane toiming ning selleks ei peaks ootama luba ja käsulaudu kaugelt ja kõrgelt – aga Eesti just hõiskab, et Brüsseli tarkus laskvat nüüd piiridel paremini hakkama saada.
BNS vahendab: “Juuni keskel rakendus kogu Euroopa Liidus varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reform ning vaatamata reformi mastaapsusele ja pikki aastaid väldanud ettevalmistusele, on selle esimesed kolm kuud Eestis möödunud suuremate tõrgeteta.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Joosep Kaasiku sõnul toob iga uuendus kaasa juurutamisperioodi. „Arvestasime, et ettevalmistustest hoolimata paljud tegevused ei lähe kohe käima päris nii nagu plaanitud. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti reformi rakendamisega üsna heal järjel. Näiteks, rakendamiseks vajalikud õigusaktid on jõustunud, praktikutele on loodud uued tööprotsessid ja juhised, välismaalaste põhiõiguste kaitse on tagatud, Euroopa Liidu rahastuse toel on vajalikud hanked tehtud, lepingud sõlmitud, töötajad värvatud ja koolitatud,“ ütles Kaasik.
„Tänu reformile saavutame kindlama välispiiri, rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus on kiirem, efektiivne ja ühetaoline ning liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal läheb paremini paika,“ lisas ta.”
Sellist ülistuslaulu kuuldi siinmail viimati nõukogude ajal ja Suure Partei aadressil, kes õpetas töörahvale, kuidas õigesti elada. Jääb mulje, nagu poleks Eestil siiani olnud võimalik ise omi piire kaitsta, aga Brüssel nüüd õpetas.
Euroopa Liidu rändepakt ei ole hea asi, selle põhirõhk ei ole mitte rände tõrjumisel, vaid selle kontrollimisel ning Brüsseli ideoloogia on suunatud rände jätkumisele, ainult nii, et see lausa üleujutuslik poleks.
Seda kinnitab ka BNS-i uudis: “Reformiga kaasnenud piirimenetlus on PPA vaatest üks reformi uusi tööliine. Piirimenetlus tähendab, et teatud rahvusvahelise kaitse taotlusi saab hinnata piiril või piirimenetluseks ettenähtud kohas ilma, et inimene saaks menetluse ajal tavapärases korras liikmesriigi territooriumile siseneda.
„PPA vaatest on oluline just kiirus koos õiguslike garantiidega. Eesmärk on võimalikult kiiresti eristada inimesed, kellel on tegelik kaitsevajadus, neist, kelle puhul rahvusvahelise kaitse saamise eeldused suure tõenäosusega puuduvad. Viimasel juhul võimaldab süsteem kiiremini inimene tagasi saata,“ lisas Politsei-ja piirivalveameti (PPA) rahvusvahelise kaitse grupijuht Marina Põldma. “Meil selle juhtimiseks senisest selgemad, kiiremad ja kogu Euroopa Liidus ühtsemad reeglid.“
Seega saab migrant piiril siseneda ja kui tal paberid korras pole, saadetakse ta tagasi. Ometigi on teada, et Euroopa Liidus on ideoloogia tõttu tagasisaatmine üliraske, reaalselt naasevad kodumaale vähesed. Eelnev jutt tõestab, et ka Eesti hakkab tegelema pigem rände vastuvõtu, mitte tõrjumisega. Tõrjutakse ainult Valgevene rännet, sest see on vaenlase hübriidrünnak, samasugust rännet Vahemerel ja Balkanil pigem õhutatakse.
“Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole ainult PPA küsimus, sest menetlusega puutuvad kokku ka sotsiaalsüsteem, kohalikud omavalitsused, tervishoid, õigusabi, kohtud ja teised partnerid. Piirimenetlus nõuab nii PPA-lt kui ka teistelt osapooltelt menetlusvõimekust, sobivaid ruume ja taristut, tõlget, õigusabi, erivajaduse hindamist ning valmisolekut tegutseda väga konkreetsete tähtaegade sees,“ rääkis Põldma.”
Kas saab veel selgemini välja öelda, et jutt käib rände VASTUVÕTMISEST?
Rändepakt on üliohtlik asi, sellele on vastuseisu avaldanud mitmed riigid, sealhulgas ka meie lõunanaaber Läti. Eesti veel püsiv vasakliberaalne valitsus aga on rändeusku ja Lätist tulevad illegaalid liiguvad juba Eestimaal ringi.
Uued Uudised
Samal teemal Valgevene ränderünnak ja meie enda omad