Kunagi ammu, kui Greta Thunbergi veel ei vahistatud, vaid maailma vägevad pidasid veel auasjaks temaga kätelda, algas nende lahkukasvamine sellest, kui kliimamaskott kritiseeris seda, kuidas kliimakonverentsidele lennatakse kümnete võimsate eralennukitega. Nüüd on ka Eestis selline kahekeelsus käima läinud.
Eesti Rahva Muuseum teatab, et “Rahvusvaheline konverents „Jätkusuutlikkus praktikas: isetegemine, parandamine, taaskasutus ja innovatsioon” toob Tartusse 83 esinejat rohkem kui 15 riigist Euroopast ja kaugemaltki. Konverents heidab valgust parandamisele, taaskasutusele ja argisele leiutamisele nii minevikus kui ka tänapäeval, mis on osa jätkusuutlikust tarbimiskultuurist. Kliimakriisi tingimustes otsitakse konverentsil näiteid ja õppetunde kultuuri ja ajaloo kujundatud säästlikest tegevusviisidest, millel võib olla oma roll kestlikuma tuleviku loomisel.”
Kliima, jätkusuutlikkus ja taaskasutus… – ning 83 esinejat rohkem kui 15 riigist Euroopast ja kaugemaltki. Eks nad lenda Eestisse, algul Tallinnasse ja sealt siis maitsi edasi ning eestlased saavad jälle arutleda ribapilvituse üle taevas, mis on tekkinud “kliimapäästjate” konverentsidele lendamisest.
Ja külalised tulevadki kaugelt, koguni Tšiilist. “Konverentsil osalejad saavad nelja päeva jooksul kuulata ettekandeid, mis lahkavad isetegemist ja innovatsiooni läbi aegade ning osa võtta töötubadest ja tuuridest. Lisaks kultuuriteadlastele ja muuseumispetsialistidele jagavad oma teadmisi ka käsitööteadlased, disainerid ning muutuste eestvedajad. Konverentsi plenaarettekandeid teevad Cornelli Ülikooli professor Steven J. Jackson USA-st ning Andrés Bello Ülikooli professor Tomás Errázuriz ja San Sebastiáni Ülikooli professor Ricardo Greene Tšiilist.”
Tänapäeval peetakse konverentse telesildade kaudu ning seda varianti peaks hindama just need, kes väidavad järgmist: “Konverentsi peakorraldaja, ERMi teadur Tenno Teidearu toob välja, et isetegemine, parandamine ja taaskasutus on minevikus olnud tavapärane osa tarbimiskultuurist mitmetes kultuurides, sh ka läänemaailmas. Kuid kaasaja heaoluühiskonnas on need väärtused kaotanud oma keskse rolli. „Konverents toob kokku teadlased ja spetsialistid paljudest riikidest ja regioonidest, et tutvustada traditsioonilisi jätkusuutlikke tegevusviise ning uusi kogukondlikke ettevõtmisi, mis lähtuvad ringmajanduse põhimõtetest ja kultuuripärandist.”
Ürituse põhimõte, mis rõhutab säästlikkust, taaskasutust ja parandamist, ei haaku hästi sellega, et rahvas tormab üle maailma kokku ühte kohta, kusjuures tegu on inimestega, kes justkui päästavad Maa kliimat. Ega seda konverentsi saagi tõsiselt võtta, nagu ka kliimakonverentse, mille meeldejäävaimaks pildiks on arvukad eralennukid taevas ja lennuväljadel.
Nii näidataksegi ära, et kliimaga seotud hüsteerilistel üritustel pole mingit mõtet, sest kogu see võitlus on üks mäng, millel kliimamuutustega suurt midagi ühist pole. Aga tegu on ju Tartuga, Eesti homopealinnaga…
Uued Uudised