Venemaa tugevdanud pidevalt oma sõjalist jõudu Balti riikide suunal ning samuti suurendanud õppuste mahtu ja komplektsust, seisab teabeameti aastaraamatus.
Venemaa suurendab oma sõjalist jõudu Balti operatiivsuunal järk-järgult ning pealtnäha väikesed sammud on osa suuremast pikaajalisest plaanist, seisab välisluurega tegeleva ameti aastaraamatus. Ka on Venemaa suurendanud õppuste mahtu ja komplekssust.
“Toimunud muudatustest olulisemad on 15. armeelennuväebrigaadi formeerimine Pihkva oblastis Ostrovis ja operatiivtaktikaliste rakettide Iskander paigutamine Luugasse. Lisaks on Narva taktikalisele suunale ümber paigutatud mitu 6. armee üksust. Samuti on plaanis Peterburi põhjaservas Sertolovos asuv õppekeskus formeerida tankivägede õppekeskuseks,” seisab aastaraamatus. Teabeameti hinnangul on võimalik, et lähiaastatel võidakse Balti operatiivsuunal moodustada veel üks armeelennuväebrigaad ja üks luure- või eriüksuse brigaad.
Aastaraamatu andmetel on Venemaa Lääne sõjaväeringkonna maaväe manööverüksused praegu suutelised välja panema 13–15 pataljoni taktikalist gruppi, mis võrdub viie manööverbrigaadiga. Need üksused on mehitatud kas täielikult või suures osas lepinguliste sõjaväelastega ning mis on lahinguülesannete täitmiseks piisavalt treenitud. Õhudessantvägi suudab välja panna samuti kuni 15 pataljoni taktikalist gruppi, millele lisandub kaks-kolm pataljoni taktikalist gruppi merejalaväelasi.
Pataljoni taktikaline grupp on iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada suutev üksus, mille tuumikuks olevale pataljonile on lisatud toetuselemente teistest üksustest. Pataljoni taktikalise grupi suuruseks on üldjuhul 700–900 sõdurit.
Peale vägede arvu otsese suurendamise Balti operatiivsuunal kujutavad Eestile ohtu Kaliningradi ning Eesti ja Läti piiride lähedusse paigutatavad uued relvasüsteemid, nagu näiteks Iskander, merel ja õhus baseeruvad tiibraketid, , mille abil on võimalik Eesti oma liitlastest isoleerida ja rünnata liitlaste abi vastuvõtmise seisukohalt üliolulisi objekte.
“Rünnakud kriitilistele sihtmärkidele saavad Venemaa sõjalises planeerimises järjest suurema tähtsuse. Balti riikides võivad sellisteks sihtmärkideks olla näiteks NATO abivägede vastuvõtmiseks või teenindamiseks mõeldud taristuobjektid. Taktikalise tuumarelva kasutamine Eestis asuvate objektide või siin viibivate NATO üksuste vastu on siiski vähe tõenäoline,” seisab aastaraamatus.
Ka toob aastaraamat esile, et Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline ka kõik, mis toimub Kaliningradis ja Valgevenes.
BNS
Foto: Reuters