Teadur Jaak Valge: välismaalaste seaduse muudatused tekitavad suure julgeolekuriski

EKRE on juba korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et odava tööjõu sissevedu tekitab riigile probleeme aina juurde ja seda kinnitab ka teadur Jaak Valge.

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Jaak Valge arutleb valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu üle, mis käsitleb sisserände regulatsiooni muutmist.

Eelnõu kohaselt muudetakse välismaalaste seaduse paragrahvi 106 lõige 13 ja sõnastatakse järgmiselt: „Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“; paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.“

Need muudatused on Jaak Valge arvates problemaatilised järgmistel põhjustel. Kõigepealt, välismaalaste seaduse § 107 kohaselt on tööandja kohustatud lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele Eesti keskmist brutotöötasu maksma, hooajatöötajatele aga palgakriteeriumi määratud ei ole.

Nende isikute, kes võivad Eestis töötada kuni 270 päeva 365 järjestikkuse päeva jooksul, nimetamine hooajatöölisteks, on üsna eksitav. Eesti keskmine töötasu jääb euroala keskmisest ligikaudu kaks korda alla, ning on väiksem ka reast Ida-Euroopa riikidest. Eestis hõivatute tunnitootlikkus on eurotsooni keskmisest aga alla 60%.

“Pole kahtlust, et kõnesolevate sätete vastuvõtmise korral hoogustub vähekvalifitseeritud odava tööjõu kasutamine Eestis,” kirjutab teadur. “See pidurdab esiteks palgakasvu ja teiseks innovatsiooni majanduses. Kui suured vahed palkades on tekkinud, jagab maailmaturg automaatselt majanduslikud tegevused, mis nõuavad oskusteta töölisi ja kus tehnoloogia areng pole võimalik, maadele, kus on madalad palgad.”

Kolmandaks ei soodusta odava tööjõu sissevool Jaak Valge hinnangul Eesti tööjõu tagasirännet; vastupidi, võib veelgi soodustada olemasoleva tööjõu väljarännet. “Eesti praegusele majandustõusule reageeriv kiirem palgakasv lubaks meil osa oma tööjõust välismaalt tagasi saada,” lisab ta.

Neljandaks süvendab odava tööjõu sissevool, mille peamised päritoluriigid on Ukraina ja Venemaa, suure tõenäosusega lõimumisprobleeme ning võib osutuda ka julgeolekuprobleemiks, leiab teadur. “Ei pea paika väide, et ajutine tööjõud ei mõjuta Eesti püsielanikkonda. Üle kümne tuhande (eelnõu seletuskirjas prognoositakse ca 10 tuhande ajutise töötaja saabumist Eestisse senise regulatsiooni jätkumisel, kavandatud muudatused suurendavad aga nende arvu, lisaks nn hooajatöölised) slaavi kultuuritaustaga isiku pidev viibimine Eestis teeb seda kahtlemata,” hoiatab Jaak Valge.

Nii ulatuslikku immigratsiooni nagu Eestisse aastatel 1950-1980, pole 20. sajandil ühtegi Euroopa riiki toimunud, seega seisab ees äärmiselt tõsine lõimumisülesanne. Senise lõimumisprotsessi edukaks pidamine on Valge sõnul väga vaieldav. Ehkki keeleoskajaks loetakse väga elementaarse tasemega isikud, oli 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt eesti keele oskuse määr teiskeelse elanikkonna hulgas 44%. “Pole teada ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse näitaja oleks nii madal kui Eestis. Lõimumisprobleemidele osutab ka asjaolu, et mitte-eesti emakeelega vangide osakaal Eesti kinnipidamisasutustes on 59%. Ehk teisisõnu, mitte-eesti emakeelega isikud on vanglates 1,9 korda eesti emakeelega isikutest “üleesindatumad”,” selgitab Jaak Valge

Potentsiaalsetele julgeolekuprobleemidele võib osutada ka asjaolu, et 77% siinsete mitte-eestlaste teleajast möödub Venemaa propagandat edastavate telekanalite seltsis, 13% neutraalse sisuga venekeelsete telekanalite seltsis ning vaid 2% ETV+ ja 4% eestikeelseid telekanaleid vaadates. Meenutagem, et äsjastel Venemaa presidendi valimistel 93% Eestis hääletanud Venemaa kodanikest toetas Vladimir Putinit.

Jaak Valge ettepanekuteks on: kehtestada lühiajalistele töötajatele (nagu ka kvoodi alt töötamiseks elamisloa taotlejatele) palgakriteerium 1,5 Eesti keskmist brutokuupalka; lubada lühiajalist töötamist Eestis hooajatöötajana kuni 150 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul ning kehtestada hooajatöötajatele palgakriteerium 1,0 Eesti keskmist brutokuupalka. See muudaks odava tööjõu sisseveo mõttetumaks ja paneks ettevõtjad värbama oma inimesi.