Rakveres üritasid LGBT+ filmifestivali korraldajad skandaali üles puhuda, kui selle raames kinoakendel üleval olnud homokunstnikust näituse autor Teet Suur keeldus pilte ettenähtud ajal maha võtmast, osutades, et kokkulepe oli pikemaks ajaks. Tõsiasi oli aga see, et kuu keskel pidid peale tulema rahvusvaheline plakatinäitus.
Teatrijuhi teada pidi homoerootiline näitus olema üleval mitte kauem kui filmifestivali lõpuni. Lisaks kaebasid mõned lapsevanemad, et need ebasündsad pildid poolalasti omavahel aelevatest meestest ei sobi eksponeerida, samal ajal toimuvad ka päevased filmiseansid lastele, pealegi oli lähenemas koolivaheaeg.
Festivali korraldaja Keio Soomelt kirjutas kohalikus ajalehes seepeale suuresõnalise artikli pealkirja all „Klantspildi varjus viiakse ellu parempopulistide unistusi“, kus seisis muu hulgas, et lapsed näevad arvutist palju hullemaid asju. Teet Suur aga tahtis täpselt teada, kes kaebas.
Teisisõnu – tegu oli homoaktivistide selge provokatsiooniga.
Rakvere teatri kunstnik Krista Aren, kellega oli näitus kokku lepitud, viibis tol hetkel välismaal. Kui ta naasis, kirjutas piinlikkusse olukorda sattununa nõretava vabanduskirja Teet Suurele, kus teatas muuhulgas: „Tegelikult ma keeldun uskumast, et keegi võiks tänasel päeval pidada nii kunstiliselt küpset, atraktiivset ja head ekspositsiooni millekski, mida ei tohi lastele näidata.“
Ka kinojuht leidis kohalikus ajalehes, et lastele sobib see materjal suurepäraselt.
Olgu lisatud, et samasuguse pildiga postkaardi sai mõne aasta eest jõuludeks Virumaal elav konservatiivne perekond Poolamets. Seal sooviti “särtsakat koostööd edaspidiseks”.Kuna kaart ei olnud ümbrikus ja väike peretütar leidis selle väravasse posti tooma minnes lehtede vahel, sai ta sellist nilbust nähes ebameeldiva ja mällusööbiva üllatuse osaliseks.
Kas keegi soovib vastu vaielda, et tegu polnud järjekordse sihiliku provokatsiooniga homoaktivistide poolt?