Sotsiaalmeediast käis läbi suur nördimuslaine uudise üle, et president loopis taas sõjaväelisi auastmeid ning teiste seas said nooremleitnandi auastme Taavi Rõivas ja Kalle Palling.
Peamine viha tekitav moment ongi kommenteerijatele see, kui mõned aukõrgendust saanud noorpoliitikutest pole ise tegevteenistuses käinud, vaid neist on ohvitserid nii-öelda valmis küpsetatud. Üks kommentaar ütleb: “Nii nagu nad said flaierijagajatest ministriteks, läbimata vahepealseid astmeid, nii nad saavad mingi kursuse läbimise järel õiguse sõdureid lahingusse juhatada — vabandust, mina nendega luurele ei läheks. Need riigikaitse kursused, kus nad olevat väidetavalt käinud — no ei usu, et ministristaatuses nolke seal 80-kilost “haavatud” meest metsast välja tassima pandi või nad raske seljakotiga läbi soo rändasid, neile korraldati ikka “romantiline” sõjaväeõppus!” (Kommentaator Osvald, Facebook).
Olen juba korra kirjutanud sellest, kuidas president Kaljulaid lausa pillub sõjaväelastele auastmeid, kusjuures mõnedki kõrgemad antakse vaid sõjas käinutele, mida nende saajad ei ole sugugi teinud. Nüüdki antakse auastmeid poliitikutele, kellel tõsist sõjalist haridust pole, nad pole ei ise tegevteenistuses ega sõjakoolis käinud, aga sõja korral saavad neist otsustajad — vaene Eesti Kaitsevägi… President vist arvab, et tõstame aga auastmeid, küll oskused aastatega tulevad. Sõjas tulevad need paraku suurte kaotuste hinnaga. Mul on endalgi Kaitseliidust kogemusi, kus sellised ülemused tulevad ja panevad üksuse positsioonid paika. Kui siis mehed ütlevad, et miks kuulipilduja peab siin olema, kui kogu laskeala on varjatud, paneme hoopis sinna künka otsa, sealt on kõike näha — siis vaatab selline ülemus uskumatult otsa: teil on õigus, kuidas ma ise selle peale ei tulnud, et kuulipildur peab võimalikult palju nägema!
Hiljuti abiellunud prints Harry istus Afganistanis ise lahingkopteri rooli, Taavi Rõivas aga poseerib sotsiaalmeedias sõjaväevormis ja AK-4-ga — no te pole võrdsed! Mulle meenub ühe oma kunagise töökaaslase poeg, kes õppis kõrgkoolis üht majandusala ja lõpetades otsis endale töökoha soojamajanduses. Nagu 2000. aastate alguses kombeks oli, vaadati, et noor ja hakkaja poiss, kõige tähtsam, et kõrgharidusega, ja pakuti talle katlamajja ülemuse kohta. Noormees aga loobus sellest ja hakkas tööle lihttöölisena, öeldes, et tahab kogu protsessi algusest peale ise läbi teha. Mäletan, kui uhke oli isa oma poja otsuse peale ja olen kindel, et sest poisist sai pärast hea tootmisjuht. Sama kindel olen selles, et ainult elu ilusamaid külgi näinud noorpoliitikutest häid ohvitsere ei saa, ja mina nende käe all teenida ei tahaks.
Siit kumabki välja veel üks president Kaljulaidi negatiivne külg — ta ei saa euroametnikuna aru, et hea kaitsevägi ei tähenda paljusid korraliku väljaõppeta ülemusi, vaid häid sõdureid, kes kaevikust alustades viimaks staapidesse jõuavad. Ma tean, et president ise ei otsusta auastmete jagamist, aga kui veebruaris anti neid 138 kaitseväelasele ja kaitseliitlasele, nüüd 164 tegev- ja reservväelasele, siis tundub see küll kiire ülendamisena.