Eesti riiklik poliitika muutub juba ehedaks absurdikomöödiaks, kus ei oska, kas naerda või nutta, kodanikud aga vaatavad olukorda selge sarkasmi ja lootusetusega.
Postimees kirjutab: “Kõige tähtsamaks mõõdupuuks on matemaatikaeksam. Tänavu kevadel põrus põhikooli matemaatikaeksamil 3477 last. Nad oli jõudnud üheksandat klassi lõpetama nii, et arvutamine ja algebra polnud isegi kolme peale selge. Suhtarvudena on seda 23 protsenti ehk ligi veerand lastest. /…/ Kui pisut liialdada, siis võib öelda, et iga neljanda lapse koolitamisel on Eesti haridussüsteem läbikukkunud.”
Teine Postimehe uudis aga edastab: “Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees tahtis tervisekassalt teada, millistel koolitustel tervisekassa töötajad 243 445 euro eest aasta jooksul käivad. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) rääkis möödunud nädala alguses Postimehele, et olukorras, kus tervisekassa miinus on 200 miljonit eurot ja töötajaid on vaid 200, on 243 445 eurot koolituste jaoks ebaproportsionaalselt suur summa. See tähendab 1217 eurot koolituskulusid ühe inimese peale.”
Sotsiaalmeedias võtavad inimesed need kaks lugu kokku lihtsalt: “Kui need poolkirjaoskamatud noored jõuavad oma poolkirjaoskamatusega läbi kesk- ja ülikooli, kus asjad pole paremad ning maanduvad riigitööle, siis tulebki neid suurte summade eest taaskoolitada.” Nimelt on professor Martin Ehala kirjutanud, et ülikoolide esmakursuslastega on veelgi halvem, pooled tudengid on funktsionaalsed kirjaoskamatud. Ehk siis ei oska nad neile antavat infot seostada, seda terviklikult näha.
Nii tulebki tervisekassal harimatud töötajad uuesti ette võtta – kuigi vaevalt neile selle raha eest päris haridust õpetatakse, need on pigem pseudokoolitused, millel õpetatakse näiteks meeskondlikku grupikallistamist, et moodustada positiivse energia kogum.
Tervisekassa seletuste peale, et need olevat kompetentsi- ja motivatsioonikoolitused, küsis EKRE poliitik Kai Rimmel: “Kas tervisekassa võtabki siis tööle ebakompetentseid ja motiveerimata inimesi?”
Need meeskonnatöö, positiivse energia, kaasatuse, mitmekesisuse, motivatsiooni ja paljud muud pseudoteaduse koolitused on ohtralt rahastatav asendustegevus ja seda on nn ettevõtluskoolitustes meeletult palju. Arvukad programmid vorbivad riigiasutuste ja ettevõtete töötajaid ühtlaseks massiks – neil kursustel programmeeritakse inimesi liberaalsele ühiskonnale sobivateks mudeliteks.
Kolumnist Sven Sildnik ütleb ühes oma loos otse välja: “Mina tulen Nõukogude Liidust, täpsemalt ENSVst ja meil oli kirjaoskus 100%.” Kahjuks ongi nii, Nõukogude koolist väljujad oskasid lugeda, kirjutada ja rehkendada, meie uuskoolide marksistlikud programmid õpetavad pigem ideoloogiaid kui reaalaineid. Seda ideoloogiaõpet tegi küll ka NLiit, aga tema suutis mõlemat õpetada, ka reaal- ja humanitaaraineid.
Võib arvata, et kui haridusminister Kristina Kallas on haridussüsteemis lõpetanud, on õnneliku lapsepõlvega lastest saanud ajupestud revolutsioonisõdurid.
Uued Uudised