27.12.2019
Bundeswehri tankid õppustel.
Hävituslennukid ja helikopterid, mis ei lenda. Laevad ja alleveelaevad, mis ei sõida. Tõsine puudus kõigest alates laskemoonast kuni aluspesuni. Just nii kurb näeb olukord välja Saksamaal Bundeswehris, mida Politico reporter Judith Mischke võrdleb seltskonnaga filmist „Kamp, kes ei osanud täpselt lasta“ („The Gang that Couldn’t Shoot Straight“).
„Puudu on nii inimestest kui ka varustusest ja meil tuleb seista silmitsi pidevate puudjääkidega,“ kirjeldab olukorda Bundestagi Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) saadik Hans-Peter Bartels, kelle juhtimisel valmis 2019. aasta alguses põhjalik raport Bundeswehri olukorrast. „Väed ei ole kaugeltki piisavalt varustatud,“ seisab seal.
Kunagisest maailma kardetuimast armeest on saanud midagi vabatahtliku tuletõrjeüksuse taolist. 2018. aasta lõpus oli Saksamaa 68-st Tiger tüüpi võitlushelikopterist lennuvõimelised vähem kui 20% ja 136-st Eurofighter hävituslennukist sai kasutada vaid 30%. Piloodid, kellel puudub võimalus piisavalt lennata, lahkuvad armeest.
„Ükskõik, kuhu pilk heita, igal pool vaatavad vastu probleemid,“ räägib üks kõrge Saksa ohvitser. Ja ehkki Bundeswehri kehvast olukorrast on räägitud juba pikemat aega, kinnitavad Bartelsi raport ning mitmed hiljutised juhtimisprobleemid kaitseministri tasandil [kelleks oli tol hetkel praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen – tõlkija märkus], et armee olukord on hullem, kui seda oskasid arvata isegi pessimistid.
USA president Donald Trump survestab Berliini kaitsekulutusi tõstma ja täitma oma NATO liikmesriigi kohustusi. Omaette küsimus on, kas Angela Merkeli valitsus on selleks valmis või üldse võimeline.
„Tegemist on võitlusega mitmel rindel,“ ütles [tolleaegne] kaitseminister Ursula von der Leyen kriitikat tõrjudes. „Ka mina soovin, et asjad liiguksid kiiremini, kuid 25 aastat kokkutõmbamisi ja kärpeid ei saa teha tasa vaid mõne aastaga.“ Von der Leyenile heidetakse ette väliste konsultantide kasutamist, kellele on makstud sadu miljoneid eurosid Bundeswehri jamade klaarimiseks. Esialgseid tulemusi ei ole siiski veel näha.
Arvestades Saksamaa suurust ja majanduslikku võimsust tundub Berliini suhtumine riigi julgeolekusse äärmiselt pinnapealsena. Kodanikud ja poliitikud ei paista justkui üldse hoomavat väljakutseid, millega riik silmitsi seisab. Ehkki Saksamaa julgeolekule on ohuks nii Venemaa kui ka Hiina, ei paista keegi seda teadvustavat.
Suur osa meediast kujutab ohuna hoopis Ameerika Ühendriike. Avalikkuse suhtumine liigub samuti selles suunas. Arutelusid julgeoleku üle veab käputäis sarnaselt mõtlevaid mõttekodasid, kelle analüütikud veedavad suurema osa oma ajast Twitteris, hädaldades Trumpi tegutsemise pärast. Üha enam sakslasi peab Hiinat oma riigile paremaks partneriks kui USA-d. Kevadel avaldatud uurimuse kohaselt kirjeldab 80% vastanutest USA Saksamaa suhteid negatiivsete või väga negatiivsetena.
Sellises olukorras on lihtne unustada, et Ameerika Ühendriikidel on Saksamaal 33 000 sõdurit ja et II maailmasõja lõpust saadik on just Washington olnud Saksamaa julgeoleku tagaja. Paljud sakslased elavad õndsas teadmatuses, et nende riigi julgeolek, ja seega ka nende jõukus, sõltub päris palju USA tuumakilbi olemasolust. Üsna pea võib neid oodata ees karm äratus, sest Saksamaa vananenud Tornado tüüpi hävitajad, ainsad lennukid, mis on võimelised transportima tuumalõhkepeasid, vajavad järgnevatel aastatel väljavahetamist. Berliin peab leidma selleks võimaluse, et täita oma kohustusi.
Kuid see ei pruugi osutuda nii lihtsaks, vähemalt mitte poliitiliselt. Hiljutiste arengute valguses on paljud hakanud kahtlema, kas Berliin peaks üldse jätkama oma tuumalepingut USA-ga. Kahaneva populaarsusega võitlev SPD ilmselt testib olukorda. Merkeli kristlikud demokraadid soovivad aga arvatavasti USA-ga liidu jätkumist.
Poliitikud ei räägi kuigi sageli sellest, et armee on oluline demokraatlik institutsioon. Raportid halvasti varustatud vägedest ei kutsu esile mitte pahameelt, vaid selle üle visatakse pigem nalja. Riigis, kus sõjaveeteenistus ei ole prestiižne, ei muretseta sõdurite käekäigu pärast kuigi palju. Mitmed sõjaväelased tunnistavad, et eelistavad tööle sõites mitte kanda vormi, kuna muidu on oht sattuda agressiivsete pilkude ja kommentaaride ohvriks. Ja näiteks Potsdamis arutas kohalik omavalitsus selle üle, kas Bundeswehri värbamiskuulutusi sobib ikka reklaamida linna trammides.
Bundeswehri probleemide lahendamine jääb ilmselgelt Merkeli järglase kanda. Seniks aga võib öelda, et Euroopa armee plaanil – mida toetab hoolega ka Saksamaa – on sama vähe lootust saada tuult tiibadesse, kui seda on Saksamaa lennuväel.
Artikkel ilmus Politicos 19.04.2019