Eesti Toiduliidu kinnitusel on sotsiaalministeerium asunud magusamaksu õigustama ekslike näidetega.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on magustatud jookide maksustamise puhul nii sotsiaalministeeriumi kui WHO põhiline argument olnud selle mõju ülekaalulisusele. “Kui eelmisel korral üritati Eestis suhkrumaksu kehtestada, ei suudetud ühtegi konkreetset näidet selle tulemuslikkusest tuua. Nüüd on hakatud viitama Portugalis 2017. aastal kehtestatud magustatud jookide maksustamise edukusele,” rääkis Potisepp.
Toiduliit on alates 2015. aastast, mil suhkrumaksu teema Eestis päevakorda tõusis, läbi töötanud sadu uuringuid, mis on tehtud üle maailma hindamaks suhkrumaksu mõju. “Jah, uuringud viitavad maksustatud toodete müüginumbrite vähenemisele, kuid mitte selle mõjule ülekaalulisusele. Väitele, nagu aitaks maksustaminekaasa ülekaalulisuse vähendamisele, pole me seni leidnud ühtegi tõestusmaterjali,” ütles Potisepp.
WHO Eesti esindaja väited panid toiduliitu põhjalikult uurima Portugali magusamaksu näidet, sest sealne väidetav edu on toodud peamiseks argumendiks Eestis suhkrumaksu kehtestamisele. “Väide kõlas nii: „Teatud uuringuid on nii WHO kui ka teadlased teinud. Portugalis hoiti aasta pärast maksu kehtestamist ära 1600 rasvumis- ning 27 surmajuhtu. Hoiti kokku ka 11 miljonit eurot, mis muidu oleks kulunud rasvumisega seotud haiguste raviks. Samuti langes esimese klassi ehk seitsme- kuni kaheksa-aastaste laste seas ülekaaluliste osakaal”,” jätkas Potisepp, kelle sõnul on tekitavad need ambitsioonikad numbrid siiski tekitavad küsitavusi.
Toiduliit palus selle väite esitanud WHO esindajalt konkreetseid viiteid uuringutele, mis seda tõestavad, kuid tulemusteta. “Avalikest kanalitest ei ole võimalik leida ühtegi tõenduspõhist uuringut selle väite tõestamiseks ei inglise ega portugali keeles. Küll aga leidsime Inglismaa ühe vanima teadusajakirja The Lancet artikli aastast 2018, kus öeldakse: „Maksustatud toodete müügi vähenemine Portugalis ja toodete reformuleerimine annab WHO-le julgust prognoosida, et on võimalik vähendada rasvumisjuhte 1600 inimese võrra ning edasi lükata või vältida 27 surmajuhtumit aastas”,” rääkis Potisepp.
“Ehk et täpselt samad numbrid, aga selle vahega, et tegemist on WHO prognoosiga aasta pärast suhkrumaksu kehtestamist. Mitte tegeliku mõjuga, millele tuginedes soovitakse Eestis suhkrumaksu kehtestada. Tänaseni pole ühtegi uuringut tehtud, mis analüüsiks, kas magustatud jookide maksustamine ka tegelikkuses vähendas inimeste ülekaalulisust,” lisas Potisepp.
Veelgi enam – WHO Euroopa laste ülekaalulisuse järelevalve (COSI) ametliku aruande järgi suurenes Portugalis aastatel 2019-2022 rasvumine 1,6 protsendipunkti ja laste ülekaalulisus 2,2 protsendipunkti võrra. Need on suhkrumaksu kehtestamise järgsed aastad.
Nii nagu teisteski riikides, vähenes ka Portugalis maksustatud toodete müük. Küll aga on ilmunud mitmeid artikleid nii Eesti kui välismeedias, kuidas Portugal on pärast maksu kehtestamist hädas piiriülese kaubandusega.
“Pärast maksu kehtestamist täheldati, et magustatud jookide smugeldamine pole mitte üksnes kasvanud, vaid seda organiseeritakse professionaalsel tasemel. Näiteks üks suuremaid politseioperatsiooni käigus avastatud maksustamata limonaadi koguseid oli 600 hektoliitrit. Kogus, mille magusamaks oleks pidanud olema 40 000 eurot, oli mõeldud tarnimiseks Suur-Lissaboni poodidesse ja restoranidesse,” rääkis Potisepp.
Tema sõnul ei ole ühtlasi analüüsitud, kui palju ja kas üldse vähenes inimeste päevane kaloraaž. Näiteks Soomes vähenes jäätise müügimaht üheksa protsenti, samas kui maksustamata jäätisepõhiste magustoitude müük kasvas kuus protsenti.
“Seega tuleb mõista, et maksustatud toodete müügi vähendamine ei tähenda, et eesmärk ülekaalulisuse osas oleks täidetud. See on vale,” rõhutas Potisepp.
Tema sõnul on rasvumise probleem kompleksse ja multidistsiplinaarse päritoluga, mis tuleneb pärilikest põhjustest, istuvast eluviisist, elustiilist, tasakaalustamata toitumisest ning nõuab erinevatel tasanditel sekkumist. “Ühegi maksuga inimeste tervist ei paranda. On kahju, et valefakte esitades üritatakse Eesti inimestele pähe määrida järjekordset maksu, mille mõju pole tõendatud,” lisas Sirje Potisepp.
BNS