Ettevõtja Tõnis Kons on ERR-ile antud intervjuus kokku rääkinud rea rumalusi, kasutades EKRE-t seejuures mõjutegurina.
Kogu loo keerab kohe algusest pea peale Res Publica loomise ülistamine. Ometigi näeb iga veidigi poliithuviline inimene, kuidas “äraostmatute” erakond ruttu hääbus, sest neil polnud ühendavat maailmavaadet; liitumine Isamaaliiduga oli mõlemale päästerõngas; tänaseks on IRL-Isamaast saanud kord hingitsev, kord pisut kerkiv, kuid suuremas plaanis suhteliselt tähtsusetu moodustis.
Järgmine põhjalik ämbrisseastumine on Konsi väide, nagu poleks EKRE-l ideoloogiat ega tulevikku – siin ta lähtub ikkagi oma Res Publicast. Kons ei märka, et kogu Euroopas tugevnevad just sellised parteid, nagu EKRE – Põlissoomlased, AfD Saksamaal, Rootsi Demokraadid, Liiga Itaalias. Ettevõtjal pole ka silma, märkamaks väärtuste konflikti globalismi ja multikultuursuse ning rahvusriikluse vahel kogu Euroopas.
See-eest aga toob Kons mängu populismi kulunud mõiste ja väidab, et rahvuslust aetakse segi immigratsioonivastasusega. Aga suurim oht rahvuste eksistentsile ju ongi immigratsioon, mis Nõukogude ajal seadis ilmselgelt ohtu eesti rahva olemasolu.
Kons arvab, et praegused erakonnad suudaksid edaspidi EKRE koha spektris täita – aga miks nad siis lasid EKRE-l üldse tekkida? Sest see pole nende lasta – globalismi pealetungis on rahvuslusel kindel koht ja Eestis pole ainsatki erakonda, kes lihtsat, epiteetideta rahvuslust esindaks.
Kons ei näe Eestis ohtu õigusriigile, sest selle kõigutajatele antavat vastu näppe. Aga Kons ei näe ju ka seda, kuidas õigusriiki hävitatakse – Indrek Tarandi vastu ei alusta prokuratuur kohe mitte ühtegi menetlust, kohtud elustavad omatahtsi kooseluseadust, mis pole juriidiliselt tööle hakanud, rahapesu läbi Eesti on justkui vääramatu jõud ja nii edasi.
Kirsiks tordil on Konsi väide: “Meil on täna aktiivselt poliitilist debatti edendav ja seal osalev president.” Seda ütleb mees ajal, mil isegi EKRE-sse mitte väga hästi suhtuvad Mikk Salu ja Eesti Ekspress kirjutavad sellest, et president on oma tegevustes päris põhjalikult ämbrisse astunud.
Tõnis Konsi väike katse tarka nägu teha hääbub arusaama, et äpardunud Res Publica üritas oma eksistentsi ebaõnnestumisi EKRE-le külge kleepida. Seejuures mängib mees kogu Eesti poliitikamaastikut kirjeldades peamiselt ainult EKRE taustaga, märkamata, et “tühised” rahvuskonservatiivid on isegi tema enda mõtetes esikohal.
UU