Rahvusvahelistel foorumitel hõigatakse maha loosunglikke lauseid kuumadel teemadel, aga kui asi peaks jõudma konkreetsete juhtumite või protsessideni, ei pruugi sõnameistrid osata täpsemaid selgitusi anda.
BNS kirjutab: “Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 145. assamblee tööst, kus peateemana on arutelu all sooline võrdõiguslikkus ja sootundlike parlamentide roll maailma jätkusuutlikumaks ja rahumeelsemaks muutmisel.
Riigikogu delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütleb oma sõnavõtus, et naiste suurem kaasatus rahvusparlamentides on igati asja- ja ajakohane teemapüstitus. Tema sõnul tuleb kaotada administratiivsed ja materiaalsed eelised ja takistused, mis loovad eeldused ebavõrdseks kohtlemiseks poliitikas, tööhõives või sotsiaalelus sõltuvalt soost.”
Kui Toomas Kivimägi kord naaseb, siis võiks ta kommenteerida, mis takistab näiteks Riigikogus saavutamaks naiste suuremat kaasatust, sealhulgas Reformierakonna fraktsioonis. Kas kõigeteadja Jürgen Ligi ei taha “kaagutajaid” enda asemel parlamenti lasta?
Kivimägi peab tooma konkreetsed näited ebavõrdse kohtlemise kohta Eesti poliitikas, tööhõives ja sotsiaalelus. Mis takistab näiteks naistel kandideerimast eelseisvatel Riigikogu valimistel? On mõni erakond asjalikel naistel seda takistanud? Millised on “administratiivsed ja materiaalsed eelised ja takistused”, mida tuleks kaotada?
Tööhõives teadlikku ja otsest naiste diskrimineerimist pole – kui on, siis on see tingitud mingitest väljakujunenud protsessidest, mitte aga konkreetsest ettevõtjast, kes maksabki naisterahvale väiksemat tunnitasu. Kunagine võrdsusvolinik Liisa Pakosta hoidis soolise palgalõhe teemat pikalt üleval, aga konkreetseid süüdlasi ta kunagi ei esitanud, jättes õhku abstraktsed süüdistused “toksiliselt maskuliinse valge keskealise heteromehe” suunal.
Sotsiaalelus on ebavõrdset kohtlemist ilmselt rohkem, aga jällegi, las Kivimägi selgitab, kuidas seda muuta. Seda enam, et ise ta tahtis abielureferendumile panna küsimuse selle kohta, kas tuleks lubada abiellumist alaealiste tüdrukutega.
Poliitikas tuleks inimesed panna rohkem ja täpsemalt selgitama, mida nad oma loosunglike väljaütlemistega mõtlevad – muidu käiakse poliitturismil ainult sisutühje jutte ajamas, mida teeb ka peaminister Kaja Kallas.
Uued Uudised