VEB-fondi tehingute uurimisega üle kümne aasta tegelenud endine ajakirjanik Toomas Kümmel on valmis saanud uue raamatu „VEB-fond. Kadunud raha”.
„Täielik läbipaistmatus, puudulikud kontrollmehhanismid, kontrollijate ebakompetentsus, Riigikogu otsuse täitmata jätmine, seadusvastane tegevus, parteiline ringkaitse, ajakirjanduse nõrkus, erapoolik õigussüsteem ja mäng Vene kaardiga on eeldused, mis on lubanud toime panna Eesti ajaloo suurima finantskuriteo. Igale tööealisele eestimaalasele on see maksma läinud umbes 900 Eesti krooni. See ei pruugi olla lõplik hind meie maksumaksja jaoks,” kirjutab sihtasutuse VEB-Fond likvideerija Rein Järvelill raamatu tutvustuses.
„Paarikümne aasta jooksul on sellest raha kadumise loost pea- või kõrvalosatäitjana läbi käinud väga palju inimesi, kellel on selles loos vägagi erinevaid rolle. Mitmed neist toimetavad tänaseni poliitilise või majandusliku eliidi hulgas. Kes on need lipsustatud ja mõjuvõimsad inimesed? Me ei saa kedagi neist nimetada kurjategijaks, sest kedagi pole selles kuriteos süüdi mõistetud ja ilmselt ei mõisteta ka. Ometi on õpetlik süveneda sündmustesse, mis algasid üle kahekümne aasta tagasi iseseisvust taastava Eesti Vabariigi ühes olulises ja väga palju määravas institutsioonis – Eesti Pangas.”
Toomas Kümmel on öelnud, et värskest VEB-fondi raamatust vaatab vastu peamiselt valetav Siim Kallas. „Tõele au andes tuleb tõdeda, et on ka üksikuid momente, kus ta enam-vähem kogu selle loo kohta tõtt suutis öelda. Nagu me näeme, pole kõigel sellel valetajale endale erilist kahjulikkust küll olnud. Aga samas annan Kallasele au, nii jultunud kahepalgelist teflonit ei kohta isegi parimate saksa praepannide valikus,” kirjutas Kümmel oma Facebooki kontol.
Raamatu maht on 352 lehekülge ning see on varustatud nimeregistriga. Lisaks on raamatus esitatud nutiseadmetega skaneerimist võimaldavad viited (digimaterjalid, videod jne) QR-koodiga.
1960. aastal sündinud Toomas Kümmel lõpetas 1984. aastal Tartu ülikooli geograafina. Ta on töötanud uuriva ajakirjanikuna Eesti Ekspressi, Eesti Aja ja Eesti Päevalehe toimetustes ning olnud Jõelähtme vallavanem. 1990. aastate alguses tegi ta ka dokumentaalfilme. 2004. aastal andis ta välja raamatu „Isamaa rüüstajad: dokumentaaluurimus suurimast pangaröövist tänapäeva-Eestis.
Reporter.ee samateemaline kajastus:
