Veel hiljuti kinnitas Transpordiamet resoluutselt, et tänavu ei rajata Eestis ühtegi jääteed. Põhjendused olid tavapärased: raha ei ole, vajadus ei ole piisav ning jääteede avamine pole otstarbekas. Riiklik seisukoht oli selge ja lõplik. Nüüd on see jutt järsku muutunud.
Transpordiamet on hakanud viimases hädas siiski kaaluma jäätee rajamist Hiiumaa ja Saaremaa vahele. Põhjuseks mitte rahva vajadus ega piirkondade ühendatus, vaid hoopis süvenev kriis mandri ja Hiiumaa vahelisel laevaliinil. Madal veetase ja lisanduv jää on viinud olukorrani, kus tavapärane laevaliiklus võib lähiajal tõsiselt häiritud olla.
Ehk teisisõnu: kuni olukord oli „lihtsalt ebamugav“, ei olnud riigil raha ega huvi. Kui aga kriis terendab, leitakse äkitselt nii aeg, tahe kui ka võimalus teha kiirkorras uuringuid.
Transpordiameti lääne regiooni juhi sõnul otsustati keerulise olukorra tõttu kiiresti hakata uurima jäätee avamise võimalust. Inimesed olid jääteed niikuinii vahepeal ise kasutusele võtnud.
Ja see muster kordub ka mujal – riik ei tegutse ennetavalt ega kuula kohalikke inimesi, kes hoiatavad probleemide eest varakult. Reageeritakse alles siis, kui alternatiivid on otsas ja kriis on ukse ees.
Inimesed võtavad lihtsalt riigi ülesanded üle.
Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee ei ole kapriis ega eksootiline idee. See on hädaabinõu, millele hakatakse mõtlema alles siis, kui riigi enda korraldatud ühendus logisema lööb. Küsimus ei ole ainult jääteedes, vaid riigi üldises toimeloogikas: kõigepealt eitame, siis venitame, lõpuks tegutseme paanikas.
Kui inimesed oleksid juba varem hakanud omal vastutusel jääd kasutama, oleks riik tõenäoliselt sekkunud „ohutuse kaalutlustel“. Aga kui kriis ähvardab ametlikke kanaleid, leitakse äkitselt võimalusi ja ressursse.
See näitab selgelt, et probleem ei ole rahas ega ilmastikus. Probleem on tahtes ja prioriteetides. Riik ei juhi olukordi, vaid jookseb neil sabas – ning ärkab alles siis, kui keegi teine või elu ise sunnib.
Jääteedel on oluline osa Eesti kultuuriruumis, kuna aastasadu olid need ühed olulisemad liikumisteed. Viimati rajati jäätee Eestis 2019. aastal Haapsalu ja Noarootsi vahele. 12 kilomeetri pikkune mandri ja Kihnu vaheline jäätee oli viimati avatud 2013. aastal. Kõik seitse Eestis jääteetrassi olid korraga avatud 2011. aastal.
Vaata lisaks: