23.05.2018
Tartu tselluloositehase protestiplakat.
Ilmselt teavad kõik, mis roll oli vanasti õukonnanarridel — kuningavõim ütles lollikestena näivate, kuid tegelikult osavate sõnaseadjate suu läbi välja teatud sõnumeid.
Jüri Ratase valitsus soetas hiljuti endale samuti õukonnanarri, tuues selle sisse mitte Keskerakonna enda pingilt, vaid väljaspoolt õukonda. Mõistagi on jutt regionaalministrist Janek Mäggist, kes tegigi kohe narrisuu lahti ja teatas, et naised sünnitagu nüüd põllul või taksos. Kogu ühiskond raevutses — kuidas te lubate kogenematul rumalukesel nii mõnitavaid asju välja pakkuda!
Aga tegelikult andis Mäggi väga teadlikult välja selge ja ühese sõnumi — algab üle-eestilise tervishoiusüsteemi lammutamine ja rahade koondamine kahte suurhaiglasse! Süüdimatult ütles oma sõna kaasa teinegi sissetoodud minister — kui ka kaks uut kabinetiliiget sarnase mõtte maha hõikavad, siis ongi tegu riikliku poliitikaga, mille läbiviimiseks on nad valitsusse kaasatud.
Laupäeval kogunes Tartus üle 4500 inimese Emajõe ketti, et väljendada vastumeelsust tselluloositehasele. Et sellega on kaasa tulnud ka suur osa regionaalsest riigivõimust, on olukord valitsusele ja tehase taga olevatele ärimeestele liiga ohtlikuks muutunud. Taas toodi välja regionaalministrist õuenarr, kes teatas ühiskonnale — ketitage pealegi, tehas tuleb nagunii!
Kuidas saab teisiti hinnata olukorda, kus peale kitsa seltskonna on selle tehase Emajõe äärde rajamise vastu praktiliselt kogu ühiskond, ja valitsus ikkagi ei lõpeta asjaga tegelemist? “Planeeringu algatamine tähendab otsust sobivaimat asukohta otsima asuda. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehase rajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse,” kirjutas Mäggi vastuses Tartu apelli töörühma pöördumisele.
Jah, Mäggi ütleb, et otsitakse ka uut asukohta, kuid valitsus ei ütle mingilgi moel välja seda, et Emajõe äärde ja ülesvoolu Tartus seda tehast ei tule — ta ütleb hoopis, et otsitakse ikkagi võimalust asi läbi suruda. Vaikne susimine käib, keegi kuskil tegutseb, ja seda lootuses, et Tartumaa rahvas väsib kord või kaotab valvsuse, ja tselluloositehas nihverdatakse mingite lubaduste toel ikkagi oma praeguseks kavandatud asupaika. Taas on õuenarril sõnum öelda: ärge lootkegi, et me järele anname!
Sellele võib lisada Postimehe loo sellest, kuidas tehast soosiv keskkonnaminister Kiisler Tartus omaenda erakonnakaaslastelt verbaalselt kere peale sai. ” “Kui palju te selle pealt teenite?”, “Inimesed juba jälestavad IRL-i!”, Kelle huvid siin mängus on!?, “Miks te valetate?”, “Mida te üldse selle aasta jooksul teinud olete?” “Olete terve see aasta keppinud lõunaeestlaste ajusid. See on inimeste peal katsetamine, kurat, katsetage sigade peal!” – need on vaid mõned hüüded, millega erakonnakaaslased minister Kiislerit pommitasid, vahendab Postimees.
Kõige sellega haakub hästi Est-Fori taga olevate ärimeeste kohta käiv info — on öeldud, et need mehed ei loobu nii kergelt oma suurt raha lubavatest soovidest, vaid nad võivad väga kaua oodata. Muidugi on surve neilegi suur, sest Soomes lisandub hiinlaste kapitali toel tselluloositehaseid nagu seeni pärast vihma ning ka Eesti puiduvarude peale pretendeerib mitu uut rajatavat tehast siinsamas Maarjamaal, tõsi küll, teistsuguse lõpptoodanguga. Emajõe kett on vaid üks lahing suures tselluloosisõjas ja see sõda ei näita vaibumise märke.