Justiitsminister Kalle Laanet (Reformierakond) saatis eile kooskõlastusringile eelnõu, mis peab aitama kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude raskemate vormide eest. Seadust on nimetatud ka tsensuuriseaduseks, sest piirab sõnavabadust ning näiteks kriitikat valitsuse suunal.
Eelnõu järgi oleks tulevikus kuriteona karistatavad raskemad juhud, kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal. Karistatav saab olema vaid selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen.
Laanet ütles BNS-ile küll, et see ei hõlma tavalisi kriitilisi ega šokeerivaid seisukohti. “Ka ei takista muudatus väljendada oma seisukohti isegi siis, kui see võib mõnda ühiskonnagruppi solvata. Labasusele saab reageerida ühiskondliku hukkamõistuga või vajadusel tsiviilkorras kohtusse pöördudes, nagu see toimib ka praegu,“ sõnas ta.
Praegu kehtivas õiguses on avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele väärteona karistatav vaid siis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele või varale.
Kooskõlastusringi järel analüüsib ministeerium laekunud tagasisidet ning saadab vajalike täiendustega eelnõu valitsusele.