Üha enam hakkab selgeks saama, et Brüsseli euroimpeeriumis elamine polegi paradiis, vaid võtab üha põrgu nägu – me kaotame suveräänsuse ja ei loe enam seegi, kui meil on võimekus odavat elektrit toota, kallis elekter on tulnud, et jääda.
Postimees vahendab pealkirja “Riigifirma juht ütleb, et energeetikas ei tohigi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid” all: “4. aprilli saates «Uudis+» ütles riigifirma Eleringi juht Kalle Kilk, et kui me teeme otsuseid Eesti huvidest lähtuvalt, siis me tulevikus Euroopa ühisturust kasu ei saa ja meil ongi kallim siin elada, viidates, et vajadus kalleid välisühendusi välja ehitada tuleneb pigem üleeuroopalisest plaanist, mitte tingimata Eesti enda hädavajadusest.”
Kilgi jutt on väga segane. “Kui me teeme otsuseid Eesti huvidest lähtuvalt, siis me tulevikus Euroopa ühisturust kasu ei saa ja meil ongi kallim siin elada…” Aga me juba elame Euroopa ühisturus, kuuletume kliimahüsteeriale ja elektrihind ongi meeletult kallis! Kui me teeks otsuseid Eestist lähtuvalt, oleks meil odav põlevkivielekter.
Lause “Vajadus kalleid välisühendusi välja ehitada tuleneb pigem üleeuroopalisest plaanist, mitte tingimata Eesti enda hädavajadusest” ütleb ära, et me oleme nüüd globalistlikus süsteemis ja riiklikud huvid enam ei maksa ja suveräänsust enam pole. On kallis NordPooli börsielekter. Ehitame kalleid välisühendusi ja maksame hingehinda igal juhul.
Kilk on ilmselt püüdnud õigustada raharöövi võrgutasude nime all – et kui me kalleid välisühendusi ei tee, siis ei ole me kallis ühisturus…, aga mismoodi maksab siis tema fraas “…ja meil ongi kallim siin elada”? Kallis on üht- või teistpidi?
Tähtis on siiski vaid pealkirjas öeldu: “Riigifirma juht ütleb, et energeetikas ei tohigi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid”. Seega ei loe, kas tuulikud vurisevad või suitseb elektrijaama korsten, Brüsseli huvi kaalub Eesti huvid üle.
Mäletate 1988. aastat, mil me deklareerisime, et Eesti seadused on Nõukogude omadest üle? Millal me tagasi orjusesse jõudsime?
Uued Uudised