Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on intervjuus ERR-ile teinud rea soovitusi, mille eest oleks ta paari aasta eest võidud lamemaalaseks sildistada.
Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumise eest enam sisuliselt kaitset ei paku ning kõrvalnähtude riskid kaaluvad üles omikronitüvedega kaasnevad tüsistused, soovitab viroloog Irja Lutsar jätta tervetel ja noortel inimestel sellel sügisel vaktsineerimata. Küll peaks end sellega kaitsma eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed.
Vaktsiin hoiab Lutsari sõnul ära raske põdemise, kuid ei hoia ära nakatumist. “Nakatumise risk on sisuliselt kõigil võrdne, nii noortel kui ka vanadel. Vaktsiin võib nakatumisriski vähendada paariks kuuks, aga see ei tähenda, et mõne aja pärast jälle ei nakatuks. Oleme saanud üha rohkem tõendust sellele, et vaktsiin lihtsalt ei hoia nakatumist ära,” tõdes ta. Niisiis ei võta läbipõdemine ega vaktsineerimine koroonaviirust ringlusest välja.
Teine murekoht on koroonavaktsiinidega kaasnevad kõrvalnähud. “Neid esineb küll haruharva, aga nii noorematel meestel kui ka naistel võib ette tulla müokardiiti ehk südamelihase põletikku ja perikardiiti ehk südant ümbritseva pauna põletikku,” nentis viroloog.
Koroonaviiruse varasemad tüved olid piisavalt rängad, et vaktsineerimisega kaasnevaid madalaid riske õigustada. Lutsari sõnul see enam nii pole: “Pärast omikronitüvede saabumist on noortel inimestel raskelt nakatumine väga ebatõenäoline. Samas on noortel ja tervetel inimestel raske haiguse risk väga väike.” Seega kui nakatumisrisk vaktsineerimisega niikuinii ei alane ja haiguse kulg on kerge, pole Lutsari hinnangul ka erilist põhjust vaktsineerimiseks.
Ülemäära ei tasuks muretseda ka väikeste laste pärast. “Lastel esines varasemate tüvedega multisüsteemset põletikureaktsiooni, kuid omikronitüvede tulekuga see sisuliselt kadus. Võib-olla alla aasta vanused lapsed satuvad haiglasse, aga ka siis esineb raskeid haigustüsistusi väga harva. Riskid on ennekõike ikka eakamatel inimestel, ” võttis Lutsar teema kokku.
Allikas: ERR