Tuuleparkide uuring tõi välja vana mustri – toetajad on targad, vastased lihtsalt lamemaalased

Üks värske uuring tõstatab üles väga vana küsitavuse – valitsuse otsuste toetajad on alati targad ja haritud, nende vastased aga rumalad ja petetud.

Nimelt vahendab BNS: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel valminud Kantar Emori uuringust tuuleparkide meelsuse kohta selgus, et Eesti elanikel on tuuleparkide osas ülekaalukalt positiivne suhtumine, enim pooldatakse nende rajamist merre.

„Emori poolt läbi viidud küsitlus kinnitas, et Eesti elanikud soovivad, et toodaksime enda jaoks vajaliku elektrienergia ise. Selleks tuleb rajada juurde uusi tootmisseadmeid, mis vastaksid kaasaegsetele keskkonnanõuetele, arvestaksid meie kohalike oludega ning millest elektritootmine oleks taskukohane,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Edasi aga lajatatakse nagu kirvega: “Uuringust selgus, et vastumeelsus projektide osas tekib ennekõike teadmatusest ning et inimeste hirmud põhinevad eelkõige kuuldustel.”

Kas pole tuttav vaktsineerimiskampaaniast, kus selle pooldajad on väidetavalt targad ja teadlikud, vastased aga harimatud “lamemaalased”, ja Kaja Kallase pidevatest väidetest Riigikogu infotunnis, kus ta eirab kõiki vaktsiinidega kaasas käinud hoiatusi ning teatab, et “hirmud” olevat rumalad ja täiesti alusetud?

Tuuleparkide vastased on seega samuti lamemaalasteks tunnistatud. Aga kui palju teavad Kantar Emori poolt küsitletud tavalised inimesed tuuleparkidest üldse, nii positiivses kui negatiivses võtmes? Kui paljud meist on üldse teemasse põhjalikult süvenenud ja kui paljude infoallikaks on ainult tuuleenergia “lobbistid”?

Aasa sõnad sellest, et eestimaalased soovivad oma elektritootmist, on kahtlemata õiged, aga paljud näevad endiselt oma rolli ka põlevkivienergeetikal. Kui aga jutt läheb kaasaegsetele keskkonnanõuetele, siis kumab sealt läbi nn rohepööre, millega paljud inimesed on kaasa läinud teadmatusest, milliseid tagajärgi võib see kaasa tuua.

Taskukohase elektritootmise taust peaks Eesti inimestele juba selge olema – oleme piiranud oma põlevkivienergeetikat ja elektrihind on välisteguritest mõjutatuna lakke kerkinud, samas ei tea keegi veel, kui kallis tuleb tuulikute toodetud elekter, eriti kui “kohalikud olud” toovad pikema tuulevaikuse.

Seega võib pigem tuuleparkide heakskiit olla tekkinud teadmatusest ja inimeste toetus põhineb “rohepöördelisel” aktiivsel alternatiivenergia propagandal ehk sageli “eelkõige kuuldustel”. Sest tavaline Eesti inimene ei tea mitte midagi sellest, kuidas on elada suure tuulepargi naabruses, eriti kui need kerkivad mitmesaja meetri kõrgusele.

Muide, ka Rail Baltic on uuringutes alati kõrge toetuse pälvinud, aga tarkadest vastajatest hoolimata on projekt juba suhteliselt kõvasti kokku jooksnud, seda ajaliselt, rahaliselt ja tasuvuslikult.