„Sügisel algavate arutelude eel saadetakse ametnikud nn treeninglaagrisse, et kogu meeskond oleks parimas valmisolekus enne rahvaga suhtlemist,“ kirjutab Äripäev. Treeninglaagrit korraldava Powerhouse’i konsultant on Isamaa endine tipp-poliitik Marko Pomerants, kelle Märjamaa vallavalitsus palkas appi tuuleparkide rajamisega seotud kommunikatsioonitööle.
Märjamaa vallast võib saada Eesti suurim tuulikuala ja kohalikus vallavolikogus opositsiooni kuuluv EKRE liige Tarmo Kask on koos mõttekaaslastega selle suurimaid vastaseid. Ta on tulnud koos oma perega Tallinna lähedalt maale elama just looduse ilu ja rahu pärast. Nüüd aga ähvardavad neid hiigeltuulikud, mille lõplikku mõju tervisele pole keegi veel uurinudki, rääkimata muudest ohtudest ja ebameeldivustest, mis nendega kaasnevad.
Äripäev: „Märjamaa vald valmistab sügiseseks tuuleparkide avalikuks aruteluks ametnikke ja arendajaid ette Powerhouse’i treeninglaagris, mis on tekitanud kohalikes erapooletuse küsimusi. Eriplaneeringu järgi võib valda tulla kuni 90 kuni 290 meetri kõrgust tuulikut. Vastuseisu veab MTÜ Eluterve Märjamaa ja selle eestkõneleja Tarmo Kask, kelle sõnul ei too tuulepargid kohalikele lubatud kasu, küll aga koormavad elukeskkonda.“
Märjamaa vallas huvitub tuuleparkide rajamisest kaheksa firmat: Enery Estonia, Vestman, Evecon, TMV Green, KC Energy, Sunly Wind, Vindr Baltic ja Eurowind Energy. Veel kehtestamata eriplaneering näeb vallas ette üheksat tuulikuala, kuhu võib kerkida kuni 90 tuugenit kõrgusega kuni 290 meetrit. Praegu asub Eesti suurim tuulepark Põhja-Pärnumaa vallas. Sealse 38 tuugeni kõrgus ulatub 241 meetrini.
Niisiis on kohalikud tuuleparkide vastu võitlemiseks asutanud MTÜ Eluterve Märjamaa, mis eelmisel aastal kogus 1711 allkirja petitsioonile “Ei tuuletööstusele Märjamaa vallas”.
Tuulikute vastu on häälekalt sõna võtnud MTÜ juhatusse kuuluv Tarmo Kask, kes eelmisel sügisel Märjamaa vallavolikogusse kandideerides sai 258 häält, mis oli konkurentsitult parim tulemus vallas. “Teeme seda valla elukeskkonna kaitse nimel, inimeste kodude, tervise ja looduse eest seismise pärast. Mitte selle pärast, et elektritootmisele lihtsalt vastu olla,” põhjendas Kask seda võitlust. “Märjamaa vald ei pea päästma kogu riiki. Ega me ei saa ju oma vallas kogu riigi energiavajadusi ära katta. Kasumi saavad ikka arendajad, riik ja Euroopa Liit. Kohalikud ei saa ju kasumit, eriti kui sa oled ametlikust mõjupiirkonnast väljas, on see siis kilomeeter, kaks või kolm. Aga visuaalne reostus ja kinnisvarahindade langus on meil ikka käes,” rääkis Kask.
Ta lisas, et vallavõim peaks kaitsma elanikke, MTÜ-l Eluterve Märjamaa ei ole võimekust kümneid juriste palgata.
“Tuulikute puhul räägitakse üleüldistest hüvedest, et elektri hind läheb odavamaks, kohalikule tasandile tuleb rohkem töökohti ja inimelule mingeid kahjulikke mõjusid ei ole,” ütles Kask, kelle sõnul ei vasta see kõik tegelikkusele.
Aprillil ilmus kohalikus vallalehes Märjamaa Nädalaleht artikkel “Olukorrast riigis Märjamaa valla tuulealade eriplaneeringu avalikustamise eel”. Seal rõhutati: “Uued tuuleenergia tootmisvõimsused on riigis endiselt vajalikud.” Artikli autoriks oli märgitud Märjamaa vallavalitsus.
Kui Tarmo Kase elukaaslane Sandra Nurmsalu, kes kuulub samuti EKREsse ja on Märjamaa vallavolikogu liige, pöördus vallavalitsuse poole päringuga, vastas vallavanem Triin Matsalu (endine reformierakondlane) talle, et artikli koostas vallavalitsuse lepinguline kommunikatsioonipartner Powerhouse. Nurmsalu täpsustava küsimuse peale vastas vallavanem päev hiljem, et Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu kommunikatsiooni- ja kaasamisteenuse osutamiseks on Powerhouse’iga sõlmitud hankeleping, teenuse tunnihind on 125 eurot. Hankedokumentides oli kirjas, et Märjamaa vald soovib palgata kommunikatsioonifirmat, et vähendada avalikkuse vastasseisu tuuleparkidele, mis tulenevat teadmatusest.
Avaliku väljapanekuni jõutakse septembris Tarmo Kask on uuringute tulemuste suhtes skeptiline: “Kes tellib muusika, see saab tavaliselt õiged vastused. Ega siis vald või kohalikud elanikud ei ole neid uuringuid tellinud. Neid uuringuid on üldiselt rahastanud need samad arendajad, kes siia oma tuulikuid soovivad. Kas siin ei ole huvide konflikti? Kas uuringute tegijad on piisavalt erapooletud? Nemad tahavad, et nende arved saaksid makstud.“
Tarmo Kase kodu elektriarve oli veebruari ja märtsi eest kokku 933 eurot. “Seal sees olid taastuvenergiatasu, võrguaktsiis, käibemaks ja kõiksuguste hooduste tasud. Elekter ise moodustas arvest vaid väikese osa. See tuli fikseeritud elektrihinna paketiga. Börsihinnaga oleks elektriarve olnud veelgi suurem.
„Mul ei ole mingit elektrisauna ega elektriga köetavat basseini. Mul on elektripliit, õhksoojuspump, pesumasin ja nõudepesumasin. Kase peres sirgub viis last.
„Ma ei saa paljusid asju talus ehitada. Ma pean lihtsalt elektri eest maksma. See ei ole jätkusuutlik. Aga kui siia tuleb tuugeneid kasvõi sada tükki, ma ei võida mitte midagi,” ütles Kask.
Allikas: