06.05.2022
Ka see on õnnelik päev, kui inimene avastab, et poes pole hinnad tõusnud. Pilt on illustratiivne.
Aktuaalne Kaamera vahendas hiljuti, et põgenike suurim mure Eestis on töö- ja elukoha, samuti lasteaiakoha leidmine, kohaliku keele õppimine ei näi olevat esmatähtis.
Töö on leidnud ligikaudu viiendik tööealistest põgenikest. Eestisse jõudnud 9000 tööealisest Ukraina sõjapõgenikust on töötukassas end töötuna registreerinud üle 4000 ja seeläbi töö leidnud pea 800. Tööd on leitud aga ka tutvuste kaudu ja ise lihtsalt küsides. Kokku on töö leidnud üle 2000 Eestisse saabunud põgeniku.
Samas tuleb välja, et tööandjad vaatavad nende puhul keelenõuetele läbi sõrmede, nõnda oleme üha sagedamini olukorras, kus teeninduses ei saa enam eesti keelega hakkama. Küll aga räägivad Ukrainast tulnud inimesed hästi vene keelt ja mõni mõistab ka inglise keelt.
Ka Aktuaalse Kaamera uudistelõigus nenditakse et töö leidmise teeb raskemaks keelebarjäär.
Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul on nende kauplustes kokku tööl 39 sõjapõgenikku. Võimalikust keelebarjäärist teavitamiseks on Rimi kaupluste kassade juures sildid.
“Kassatsoonis me oleme kliente informeerinud sellest, et inimesed hetkel alles õpivad eesti keelt ja eestikeelse teeninduse saamiseks, kui on ikkagi mingisugune põhjalikum küsimus kliendile, siis me palume pöörduda mõne saalis oleva teenindaja poole,” rääkis Tero.
Viru hotelli personalijuhi sõnul saab Ukraina põgenikele pakkuda tööd, kus pole otsest kokkupuudet kliendiga, näiteks nagu nõudepesus.
“Teenindajad, kes meil hommikusöögis on, nemad räägivad ka, enamik nendest räägib ka kenasti inglise keelt ja hotelli klientuurist ongi ju väga suur osa mitte eesti keelt kõnelevad inimesed,” kirjeldas Kaldmaa.
Nii Rimi kui ka Viru hotelli personalijuhid näevad aga, et eesti keele omandamine annab ukraina töötajatele võimaluse ametiredelil edasi liikuda. Paljud sõjapõgenikud ongi juba keelekursustele läinud.