Möödunud nädalal pahandas üks konservatiivsesse leeri kuuluv naine, et tema vasikavaimustuses tehtud tantsusamme naeruvääristatakse, ning ta teatas, et teda kui naist ei tohtivat rünnata.
Nagu öeldud, kuulub see naine erakonda, kes vaatas pealt mehe ja naise abielu ärapilastamist Riigikogus ning lasi homoteerullil üle Eesti veereda. Just sama naispoliitik on avaldanud toetust “praidile”, seega kuulub ta ise maailmavaateliselt pigem liberaalsesse leeri.
Too leer aga edendab soo- ja transideoloogiat, marufeminismi ja muidu “uusväärtusi” koos paarikümne soovariandiga – tõelistel naiselikel naistel, daamidel ja kaunitaridel pole tolles maailmas kohta, isegi iludus- ja spordivõistlustel võidavad transnaised.
Küll aga on selle leeri naispoliitikud, kes muidu sugusid ei tunnista, alati varmad rõhutama seda, et nad on naissoost – tavaliselt siis, kui neil saavad väitlustes argumendid otsa. Ja saavadki, sest naised vaatavad asju emotsioonide pinnalt, mitte faktipõhiselt. Nii näevad naised migrantides õnnetuid, kelle hulgas on vaid pisut vastikuid tegelasi; mehed näevad rohkem migrantidega kaasnevaid probleeme, kui tunnevad vajadust seda massi vastu võtta.
Ja hätta jäädes vaatavad need naised ikka otsa koort näpanud kassi pilguga: ma olen ju naine, nii armas ja hea, mind ei tohi puutuda. Kuigi hetk tagasi oli naispoliitik tõeline fuuria. Kui Kaja Kallas oma “elektrimolekulidega” ummikusse jooksis, meeldis ka talle oma sugu meelde tuletada ja džentelmenlikkust nõuda.
Nii et naispoliitikud: kui te olete ühel hetkel feministliku naiskomissarina barrikaadil, siis ärge oodake järgmisel hetkel, et keegi ulatab teile käe ja aitab sealt alla astuda ning turvalisse kohta suunduda. Mehed ulatavad abikäe ainult naiselikele Naistele.
Aga muidu jah: kui vaadata, millist laastamistööd teeb Liisa Pakosta Tartu muutmisel vanglapealinnaks, puhvaika ja balalaikaga Kristina Kallas haridussüsteemis, Karmen Joller sotsiaalsüsteemis… naispoliitikud oskavad väga vastikud olla. Ärge siis vähemalt kaeblema tulge…
Uued Uudised