26.11.2022
Välisministeeriumi otsus osaleda Ungari represseerimises näitab, et Eestil puudub oma välispoliitika.
Eesti kavatseb toetada Ungari-vastaseid sanktsioone, mis on Brüsseli poolt välja töötatud selgelt ideoloogilistel alustel, mis omakorda tõestab, et Eestil pole jätkuvalt sõltumatut välispoliitikat.
ERR vahendab: Välisministeerium andis mõista, et võib toetada Ungari ilmajätmist Euroopa Liidu struktuurifondidest, kui liikmesriigid seda detsembris otsustama hakkavad.
Euroopa Komisjon käivitas aprillis Ungari suhtes eurotoetuste äravõtmist võimaldava õigusriigi mehhanismi (nn. tingimuslikkuse mehhanismi), viidates Ungaris esinevatele probleemidele seoses riigihangetega ning puudustele korruptsiooni uurimisel. Protsess annab aluse riigi ilmajätmiseks Euroopa Liidu toetustest, kui seal eiratakse õigusriigi printsiipe.
Kolmapäeval tegi Euroopa Komisjon otsuse, mis välistab praegu Ungarile toetuste väljamaksmise ning seadis maksete tegemise eelduseks 27 õigusriigiga seotud nõude täitmise.
“Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline. Õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada Euroopa Liidu eelarvet ega finantshuve,” edastas välisministeeriumi esindaja reedel.
Kokku ähvarda Ungarit ilmajäämine 7,5 miljardist eurost ühtekuuluvuspoliitika toetustest ning ka 5,8 miljardi suurusest koroonarahastust, mis oli mõeldud riikide majanduse taastamiseks pärast Covid-19 kriisi.
Otsuse heakskiitmiseks EL-i Nõukogus on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab 55 protsendi riikide, mis esindavad vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust, toetust otsusele.
Ungari toetuste küsimus on aga kaudselt seotud mitme muu Euroopa Liidu jaoks olulise küsimuse otsustamisega, märkis ajakiri Politico ja tõi välja Ukrainale 18 miljardi euro suuruse abipaketi kinnitamise ning globaalse miinimumtulumaksu, mida mõlemat Budapest on blokeerinud.”
Isamaalase Urmas Reinsalu juhitav välisministeerium võiks teada alust, millel põhineb Ungari ja Poola kiusamine Brüsseli poolt – selleks oli otsus keelduda põgenikest 2015. aastal alanud rändekriisis. Pärast seda on pidevalt käinud nende kahe konservatiivse riigi kiusamine väljaotsitud ettekäänetel LGBTQ õigustest kuni kohtusüsteemi reguleerimiseni. On kurb, et väidetava konservatiivse erakonna välisminister, kes teab, et Ungari ei riku mitte demokraatia, vaid “liberaalse demokraatia” reegleid, toetab vasakliberaalide rünnakuid tõelise demokraatia vastu.
Teiseks eirab Eesti seda, et taasterahastu on Euroopa Liidu ühislaen pandeemia tagajärgedest ülesaamiseks – toetades Brüsseli otsust Ungari sellest ilma jätta, sülitab Eesti madjarite kannatustele ülemaailmses haiguspuhangus. Lisaks on tegu just nimelt ühiselt laenatud rahaga, millest ei tohiks kedagi ilma jätta poliitilistel ja ideoloogilistel põhjustel, vaid kõik peaksid oma osa saama ja selle tagasi maksma – tegu on ennekõike finantsprotsessiga, mis on muudetud ideoloogiliseks.
Praegu süüdistatakse Ungarit Ukraina abistamise takistamises – ka selles peaks Eesti ennekõike selgitama välja, kas Budapest ei tee seda mitte just seetõttu, et temal võeti taasterahastu osa ja seetõttu ei osale riik ka teistes EL-i finantsettevõtmistes. Ungari teatas ju sel nädalal, et eraldab ise 187 miljonit eurot Ukrainale.
EL-i taasterahastust ilma jäetud Ungari annab Ukrainale abipaketi-väliselt 187 miljonit eurot
On häbiväärne, et pseudoliberaalide juhitav Eesti hakkab osalema hõimurahva represseerimises ja pseudokonservatiivid Isamaast toetavad seda.
Eestlased peaksid proovima rohkem ise uurida Ungaris toimuva tausta ja teada saada, miks madjarid ühte või teist asja omamoodi teevad, sest peavoolumeedias levitatav info on väga selgelt kallutatud, Brüsseli-meelne ja Ungari-vaenulik.
Uued Uudised