02.04.2020
Viktor Orban Ungari parlamendi ees
Vasakpoolset ideoloogiat kandvad poliitikud ja ajakirjanikud levitavad paremkonservatiivse ja massiimmigratsiooni vastu seisva Ungari kohta järjekindlalt valeinfomatsiooni, nagu oleks peaminister Viktor Orban kehtestanud praeguses koroonakriisis ebaproportsionaalselt karmid meetmed, et laiendada oma võimu ulatust. Ka Eesti ajakirjandus levitavad mitmed poliitikud (nt Marko Mihkelson) ja ajakirjanikud (nt Astrid Kannel ja Johannes Tralla) valeinformatsiooni, nagu oleks Ungari riik liikumas sisuliselt diktatuuri suunas.
Kuidas on tegelikult?
Uued Uudised edastavad kokkuvõtte Ungari valitsuse ja parlamendi (Rahvusassamblee) kriisiolukorras kehtestatud meetmetest, mille puhul võib igaüks veenduda, et Ungarist ei ole saamas diktatuuririiki.
11. märtsil 2020 kell 15:00 kuulutas [Ungari] valitsus oma kodanike elu ja tervise kaitseks välja eriolukorra. Ungari põhiseaduse kohaselt kehtivad valitsuse poolt eriolukorras välja kuulutatud erakordsed meetmed 15 päeva, kui valitsus, Rahvusassamblee volitusel, ei otsusta meetmeid pikendada. 20. märtsil 2020 esitas valitsus Rahvusassambleele eelnõu, millega palus mandaati meetmete pikendamiseks.
Rahvusassamblee võttis eelnõu vastu 30. märtsil 2020 põhiseaduses ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega. Seadus ehk Akt nr XII 2020 kuulutati välja 30. märtsil 2020 ja see jõustus 31. märtsil 2020.
Akt ei piira Rahvusassamblee võimu. Vastupidi, tegemist on ainukese praegu kehtiva erimeetmega Euroopas, mis tegelikult laiendab Rahvusassamblee õigusi valitsuse suhtes. Akt annab Rahvusassambleele selgesõnaliselt pädevuse tühistada igal ajal üldised või erimeetmetega seotud korraldused. Rahvusassambleel on samuti õigus tunnistada seadus eriolukorra lõppedes kehtetuks.
Akt ei sisalda piiranguid Rahvusassamblee tegevustele; see tähendab, et Rahvusassamblee tegeleb endiselt järelevalve ja kontrolliga. Lisaks kohustab Akt valitsust andma korrapäraselt teavet ohu kõrvaldamiseks kehtestatud meetmetest Rahvusassamblee istungitel või nende puudumise korral Rahvusassamblee spiikrile ning parlamendi fraktsioonide esimeestele, seda niikaua, kuni need meetmed kehtivad.
Valitsuse volitused on piiratud. Valitsus võib rakendada erakorralisi meetmed ainult vajadusel ja nii, et need on proportsionaalsed vajadusega kaitsta COVID-19 pandeemia olukorras kodanike elu, tervist, turvalisust ja majanduslikku stabiilsust. Meetmete kehtivus peatub, kui lõppeb eriolukord.
Arusaadavalt ei ole peatatud õigusriigi toimimine: kõik ametivõimud jätkavad tegutsemist vastavalt põhiseaduslikule ja õiguslikule raamistikule. Konstitutsioonikohus töötab ja erimenetluste protseduuride hõlbustamiseks on antud vastavad volitused.
Akt kehtestab moratooriumi erakorralistele valimistele; need võib välja kuulutada alles üks päev pärast eriolukorra lõppu. Põhiseaduses ettenähtud korralisi üldvalimisi Akt ei puuduta. Aktiga muudetakse karistusseadustikku ja lisatakse uus klausel vihaõhutamise kohta. Muudatuse võimaldab karistust ainult tahtlikult elanikkonna hulgas levitatava valeinfo korral, mis võib kahjustada või nurjata kaitsemeetmeid. See säte on adekvaatne ja vajalik pahatahtlike valeinfot levitavate kampaaniatega võitlemiseks.
Vastavalt Euroopa Komisjoni väärinfo vastasele tegevuskavake on väärinfo “tõendatavalt vale või eksitav teave, mida luuakse, esitatakse ja levitatakse majandusliku kasu teenimise või üldsuse tahtliku petmise eesmärgil, ja mis võib põhjustada avalikku kahju. Avalik kahju võib seada ohtu demokraatlikud protsessid, samuti sellised avalikud hüved nagu liidu kodanike tervis, keskkond või julgeolek.” Akt järgib täpselt neidsamu eesmärk ja lähenemisviise.
Karistusseadustikus on juba vihaõhutamist puudutav säte. Kuid senine vihaõhutamise definitsioon ei olnud piisav praeguses pandeemiaolukorras (st kui avalik oht ei piirdu ainult teatud ürituse või kohaga) või olukorras, kus vihaõhutamine toimub ebatraditsiooniliste suhtlusvahendite kaudu.
Uute meetmete ajaline kohaldamine on piiratud eriolukorraga ja nende sisuline kohaldamine on piiratud ebatõeste faktide esitamise või levitamisega või õigete väidete moonutamisega. Arvamusavaldused, ükskõik kui valitsuskriitilised need ka pole, samuti spekulatsioonid või prognoosid ei jää selle sätte kohaldamisalasse. Kuritegu on võimalik saata korda vaid tahtlikult. See tähendab, et teo toimepanija peab olema teadlik enda poolt esitatud väite ebatõesuses. Karistuse saamiseks peab tegevus potentsiaalselt takistama või piirama kaitsemeetmete tõhusust. Info levimine peab olema toimunud laia avalikkuse ees, s.t see peab olema jõudnud üldsuseni. Erasuhtlus ei jää selle kuriteo kohaldamisalasse.
Säte ei muuda karistusseadustikus midagi põhimõtteliselt. Mõisted nagu „väide“ ja „levitamine“, samuti „ebatõesed faktid“, „õigete väidete moonutamine“ ja „lai avalikkus“ juba on karistusseadustikus olemas ning juristide poolt ulatuslikult tõlgendatud. Seega on säte igati kooskõlas õiguskindluse põhimõtetega.
Ungari justiitsministeerium möönab, et inimeste pandeemiline viirus COVID-19 on osutunud Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ennenägematult keeruliseks probleemiks. Tavapärased lahendused ja traditsioonilised meetodid on jäänud selgelt ebapiisavaks.
Pandeemia ohjamiseks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid võtnud kasutusele erakorralised meetmed, lähtudes seejuures riigi põhiseaduslikust korraldusest ning hinnangust olukorra tõsidusele.
UU
LOE LISAKS
Vana koer uusi kombeid ei õpi – Postimees kirjutab “kurjast Ungarist” ja “sügelevate näppudega” erakonnast Eesti valitsuses
Brüsseli-meelne meedia serveerib Ungari erimeetmeid teadlikult ja pahatahtlikult ebademokraatlikena