Pikaaegne piirivalveülem, Riigikogu liige Uno Kaskpeit (EKRE) oli sügavalt üllatunud, kui nägi hiljuti uudist selle kohta, et lõppes nädalane reservõppekogunemine omaaegses piirivalveameti Narva-Jõesuu õppekeskuses teeninud reservväelastele.
Üllatama pani teda uudise sisu, et õppusel osales üle poolesaja aastatel 1994-1998 Narva-Jõesuu õppekeskuses ajateenistuse läbinud reservväelast ja et õppusel tuletati meelde ning lihviti sõduri baasoskusi – esmaabi andmist, laskeoskusi, pioneeriõpet, samuti tuletati meelde Narva-Jõesuu õppekeskuses omandatud erialaseid teadmisi.
Edasi seisis uudises, et ajateenistust oli võimalik läbida siseministeeriumi alluvuses olnud piirivalveametis aastatel 1991 kuni 2005.
Veelgi enam: „Seni pole endistele Narva- Jõesuu õppekeskuse reservväelastele erialast kordusõppust tehtud. Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuses koolitati nii ajateenijaid kui ka piirivalveameti töötajaid. Tegemist oli siseministeeriumi haldusalas olnud kuid relvastatud ja sõjaväeliselt korraldatud asutusega. Õppekeskuse koosseisu kuulus: õppejaoskond, logistikajaoskond, õppekompanii ja sissikompanii. Õppekeskus likvideeriti 2005 aastal seoses piirivalve eraldamisega kaitseväe operatiiv- ja väljaõppestruktuurist.“
Uno Kaskpeit kommentaari kohaselt näitab kogu see uudis, et Kaitseväe Peastaabi juhtkond ei ole eelneva eluga üldse kursis või see ei huvita neid.
„Tegin 2001. aastal Kaitsejõudude Peastaapi taotluse, et soovime 2002. aastal Narva Jõesuu õppekeskuses ajateenistuse läbinud reservväelastele viia läbi õppekogunemine. Soovisime läbi viia õppekogunemise tervele sissi kompaniile,“ selgitab Kaskpeit, kes sai seejärel Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonnast kirjaliku vastuse, millele oli alla kirjutanud major Peeter Hoppe.
Kirjas seisis: „Kaitsejõudude Peastaap planeerib piirivalveametile piirivalves ajateenistuse läbinud reservväelastele koosseisu vastavalt Teie poolt näidatud arvule ja läbitud väljaõppele ning isikkoosseis planeeritakse kutsuda Lääne RKO-st. Kogu 2002 aasta õppekogunemiste struktuur ja reservväelaste arv selgub pärast kaitseministeeriumiga kooskõlastamist.“
2002. aasta suvel olid piirivalve sissikompanii reservväelased Valgas kohal. Valga piirivalvepiirkonnas viidi piirivalve sissikompaniile läbi esimene õppekogunemine, mis laabus hästi ja kõik reservväelased olid sellega väga rahul.
„Järgmisel, 2003. aastal, taotlesime uuesti Kaitseväe Peastaabist raha, et viia läbi järgmine õppekogunemine sissikompaniile,“ lisas Kaskpeit. „Kahjuks vastus minu kirjale oli väga kummaline. Meile teatati, et piirivalve eelarves on riigikaitseline raha olemas. Hakkasin asja uurima ja mis selgus – kogu piirivalve 2003. aasta eelarve oli lükatud riigikaitseliste kulude alla. Kahjuks õppekogunemist ei saanudki korraldada, sest selles eelarves ei olnud planeeritud õppekogunemist, vaid piirivalve eelarve oli valitsuse poolt kuulutatud riigikaitseliseks eelarveks.“
Kui Kaskpeit hakkas uurima, et milles on probleem, sai ta teada, et kuna Eesti pürgis tollel hetkel NATO liikmeks, peab seal olema nõue, et kaks protsenti riigi eelarvest peab olema kaitsekulude all.
„See oli tolleaegsetel riigiisadel kaval liigutus,“ kommenteerib Kaskpeit, lisades, et 2003. aasta eelarve koostamisel oli peaministriks Siim Kallas ja kaitseministriks Sven Mikser. Järgmine samm piirivalve sõjalise väljaõppe hävitamisel toimus Kaskpeiti hinnangul 2005. aastal, kui suleti Narva-Jõesuu õppekeskus ja piirivalves lõpetati ajateenijate väljaõpe. 2007. aga aasta sügisel lahutati Piirivalve riigikaitse süsteemist ja muudeti tsiviilorganisatsiooniks. Sel ajal oli peaministriks Andrus Ansip.
Kaskpeit: „Eelpool kirjeldatu näitab ilusti ära milline poliitiline seltskond oli huvitatud piirivalve hävitamisest. See oli laastav hetk piirivalvele, sest palju noori ohvitsere lahkus kaitseväkke ja minu sugune viiekümnendates aastates mees ei kirjutanud alla paberile et olen nõus jätkama teenistust piirivalves, millel ei ole enam mingit seost riigikaitselise organisatsiooniga.“