Sõda kestab neli aastat ja vaat nüüd tuli üllatus. Et Eestil puuduvad elementaarsed sõjalised võimed on teada kõigile. Küsimust miks ja kelle süül on olukord selline ei esita ükski ajakirjanik.
Mina ei usu ainsatki sõna, mis kostub korrumpeerunud riigiametnike ja valitsuse lollpeade suust. Vene droon, väidate. Et viimaste päevade sündmuste valguses tuleks seda juttu otsekohe uskuda? Aga kui oli Ukraina oma? Ukraina pommitab Leningradi oblasti tsiviiltaristut suure mõnuga ja ilmselgelt Balti riikide õhuruumi läbivate aparaatidega.
Alles üleeile räägiti Soome uudistes võimalusest, et mõni droon võib suure tõenäosusega eksida ka nende õhuruumi, täpselt samamoodi võib see alla kukkuda või tabada mõnda objekti Eestis. Mida me siis teeme, kui selline asi juhtub? Õige – valetame, et oli tiblade oma. Ukraina droon on ju sõbralik “rahudroon” ning miski ei tohi väärata Eesti vallutanud sini-kollast vaimuhaigust. Ja lõpuks, mis häda olnuks vatnikutel saata Eesti poole üksikut õnnetut drooni, milleks? Kui juba, siis juba?
Riigil PEAB olema võimekus alla lasta iga viimane õhuruumi sisenenud lennuaparaat olgu see vene, ukraina või läti päritolu. Neli aastat sõda ei ole Eestit riisuvale bandele mitte midagi õpetanud, isegi enesesäilitamise instinkt ei ole ärganud.
Urmas Reitelmann, EKRE