30.11.2018
Urmas Reitelmann.
EKRE saadik Tallinna volikogus Urmas Reitelmann tõdeb rahuloluga, et Eesti pseudoeliit tundis Toompeal esmakordselt rahva tõelist jõudu ja sellele järgnenud hüsteeria annab märku hirmust, et rahvas polegi enam kuulekas.
“Olen alates esimesest Hirvepargi meeleavaldusest viibinud peaaegu kõikidel rahvakogunemistel ja olnud osalejaks iseseisvuse taastamise tähtsamates sündmustes. Rahvakogunemistel on eriline aura, meelsus, fluidum – kuidas keegi seda nimetab, ei olegi oluline, kuid õhus on midagi tuntavalt ootusrikast, positiivselt rahvuslikku ja kokkuhoidvat.
Esmaspäeval oli kõik teisiti. Õhus oli otsusekindlust. Inimesed olid kogunenud teadmisega, et nüüd on kõik, küllalt, enam me ei luba endast üle sõita! Ja seda tajusid väljakule kogunenud punased agitaatorid selgelt. Katri Raik kirjeldas, et ta tundis hirmu. Pidigi tundma. Oli põhjust esmaspäeval, on täna ja homme.
Eestlane on imetlusväärselt kannatlik ja alalhoidlik. Tehke meiega mida iganes soovite: tõstke hinnatase pöörastesse kõrgustesse, teotage kõike kallist, mis meid rahvusena ühendab ja innustab, rüvetage aateid ja kodumaa-armastust, ahendage emakeele kasutamise võimalusi ja ülistage selle kõrval seksuaalperverssusi, naeruvääristage perekonda ja kristlikke väärtushinnanguid, soodustage võõrliikide massilist sisserännet, sel maalapil 10 000 aastat elanud rahvuse genotsiidi progressi “üllaste ideede” kattevarjus. Loetelu on lõputu.
Sellele tuleb lõpp, aitab küll! Ei lähe läbi! Esmaspäev näitas selgelt meeleoludes toimunud radikaalset muutust, tahet enda eest seista. Isehakanud pseudoeliidile hakkab ilmselgelt kohale jõudma kurb tõdemus, et rahvus oskab lugeda nii eesti kui inglise keeles ja saab loetust ka aru; et Eesti patriootide sõimamine Kremli käsilasteks jätab sõimajaile endile idioodi imago; et Euroopa Liidu moondumine Euroopa Ühendriikideks ei ole eestlasele vastuvõetav; et eestlane ei ole nõus islami ja väärastunud poliitkorrektsuse imbumisega komberuumi.
Laulupeol kogetud rahvusliku ühtekuuluvustunde teotamine kultuurilehes ei ole eestlasele aktsepteeritav tühine targutamine, vaid talumatu solvang; teise põlve kodumaatu immigrandivõsu poolt rahvusriigi liigitamine düstoopiaks solvab meid ning teotab meie isasid ja vanaisasid, kes rahvusriigi eest verd valasid ja langesid.
Me ei lepi enam poliitilise eliidi dotseeriva targutamise ja endi paremaks pidamisega, ei lepi rahvusele üliolulise otsedemokraatia puudumisega, ei lepi loodust rüvetava raudteeprojekti pealesurumisega tulevaste põlvede arvelt, ei lepi mitte kellegi poolt valitud “presidendi” targutuste ja ülalpidamisega maksumaksja arvelt. Kõik alandused ja teotused eraldivõetuna teevad tuska, kuid ühel hetkel tärkab trots ja raev ning see hakkab kohale jõudma poliitilisele ladvikule.
Vagurate lammaste aeg on läbi. Esmaspäev osundas selgesti, et poliitikasse on jõudnud jõulisemad kujundid ning sõnumid, sarnaselt muu maailmaga. Härrassotse šokeerib täna võllapuu kujutis ja poliitiline satiir plakatitel. Harjuge sellega, küllap lisanduvad neile ka muud meeleavaldustel kasutatavad võtted. Globalistlik maailm annab selles vallas rikkalikke eeskujusid.
Riigi võõrdumine rahvusest ja rahvuse võõrandumine riigist on muutunud omariiklusele eksistentsiaalseks ohuks. Eesti tuleb rahvusele tagasi anda ja siin ei saa poolele teele pidama jääda. Eestist peab saama uuesti koht, kus eestlased otsustavad, mis meile parem on, kuidas me elu korraldame ja keda me oma kotta laseme. Muid valikuid meil ei ole. Eesti eest!”