Lugege nüüd reformigrupeeringu eduloo tagajärgede likvideerimise hinnakirja ja tuletagem meelde meie ukridele kingitud suurtükke ja selle laskemoona, mis täna võinuks olla meie ladudes, 155-millimeetrised igatahes.
NATO 155-millimeetriseid mürske hakati tootma 1980. aastatel. Toona oli pelgalt ühe mürsu kesta (ilma lõhkelaenguta) hind umbes 180 dollarit. Aastatega tõusis selle hind 2000 dollari peale ja nüüd, mil kuulutati välja miljoni mürsu hange Ukrainale, tõusis ühe kesta hind 4000 dollarile. See on tavaline mürsu kest, millele lisanduvad laengute ja muude moodsate vidinate hinnad.
Samas ei suudeta isegi neid toota NATO-s piisavas koguses Ukrainale, muudest riikidest kõnelemata. Mürskude tootmine on tehnoloogiliselt keerulisemate relvasüsteemidega võrreldes lapsemäng ja sadu korda odavam. Kujutagem nüüd ette, kui palju laulurahva kaitsevägi oma armetu 1,6 miljardi eest moona saab ja millal see võiks teoreetiliselt saabuda. Veel sel sajandil?
Veel kostub sosinaid, kuidas reformigrupeering sahkerdab Eesti “kaitsetööstuse” rajamisel kurikuulsa eraarmee Blackwater `i taustaga inimestega. Tekitab kindlustunnet ja optimismi ning kindla teadmise helge tuleviku vääramatust lähenemisest juba lähiajal.
Urmas Reitelmann