20.06.2018
Ameerika Ühendriikide diplomaat Nikki Haley.
Ühendriigid on lahkunud ÜRO Inimõigusnõukogust, teatas USA suursaadik maailmaorganisatsiooni juures Nikki Haley teisipäeval.
“Me astume selle sammu, sest meie pühendumine ei luba meil jääda osaks silmakirjalikust ja enese huvides tegutsevast organisatsioonist, mis pilkab inimõigusi,” sõnas Haley, öeldes, et see 47-liikmeline organ ei ole oma nime vääriline.
“Inimõigusnõukogu on olnud liiga kaua inimõiguste rikkujate kaitsja ja poliitilise kallutatuse reoveereservuaar,” lausus Ühendriikide diplomaat.
ÜRO peasekretär António Guterres avaldas USA otsuse üle kahetsust, öeldes, et oleks eelistanud Ühendriikide nõukogusse jäämist. “ÜRO inimõigusarhitektuur etendab väga tähtsat rolli inimõiguste edendamises ja kaitsmises üle maailma,” sõnas ta.
USA suursaadik taunis Hiina, Kuuba, Venezuela ja Kongo Demokraatliku Vabariigi suguste riikide, keda süüdistatakse inimõigusrikkumistes, kuulumist nõukogusse, lisades, et seda iseloomustab “ka krooniline Iisraeli-vastane kallutatus”, vahendab BNS.
Aasta tagasi ütles Haley, et Ühendriigid jäävad inimõigusnõukogusse vaid nõukogu ulatusliku reformimise korral. “USA andis inimõigusnõukogule muudatuste tegemiseks ühe võimaluse teise järel,” lausus ta, lisades, et nendele üleskutsetele ei reageeritud. “Kui inimõigusnõukogu otsustab ennast reformida, on Ühendriikidel hea meel sellega taasliituda,” sõnas ta.
Teadaande ajal Haley kõrval seisnud USA välisminister Mike Pompeo ütles, et kahtlemata oli inimõigusnõukogul kunagi “üllas missioon”. “Aga täna peame olema ausad. Inimõigusnõukogu on vilets inimõiguste kaitsja,” lisas ta. Mõlemad kinnitasid, et Ühendriigid jäävad ka edaspidi jõuliseks inimõiguste eestkõnelejaks.
Ühendriigid on korduvalt kritiseerinud ÜRO Inimõigusnõukogu väidetavat Iisraeli-vastast kallutatust. Iisrael on ainus riik, mille inimõigusolukord tuleb nõukogu igal istungil alalise ehk “seitsmenda päevakorrapunktina” arutusele.
Inimõigusnõukogu 47 liiget valib ÜRO Peaassamblee ning igale maailma piirkonnale on eraldatud kindel arv kohti. Nõukogu liikme mandaat on kolm aastat ja üks riik saab osaleda organi töös kaks järjestikust ametiaega.
“Riigid on üksteisega kokku mänginud, et õõnestada praegust liikmete valimise meetodit ja nõukogu jätkuv ja hästi dokumenteeritud kallutatus Iisraeli vastu on ülekohtune,” lausus Pompeo. “Nõukogu on alates oma loomisest võtnud vastu rohkem Iisraeli hukka mõistvaid resolutsioone kui ülejäänud maailma kohta kokku.”
ÜRO Inimõigusnõukogu loodi 2006. aastal ning USA toonane valitsus eesotsas president George W. Bushiga otsustas sellest eemale jääda. Ühendriigid liitusid nõukoguga 2009. aastal, kui presidendiks sai Barack Obama.
Maailmas on sagenenud vastuseis mitmetele nn inimõigusorganisatsioonidele, nagu Amnesty International ja Human Right Watch, keda süüdistatakse sellest, et nad kasutavad inimõiguste temaatikat kindlate poliitiliste ja ideoloogiliste jõudude toetamiseks. Ka Eesti Inimõiguste Keskus ei lähtu sageli mitte otseselt inimõigustest, vaid sellest visioonist, mille on nende kohta ette kirjutanud vasakliberaalne maailmavaade.