16.03.2020
Ajalehti tuleb lugeda nii ridade viisi kui ka ridade vahelt. Pilt on illustratiivne.
Eriolukord on pinge alla pannud ka meedia, lisaks sellele, et enamik toimetusi tegutseb kodukontorites, kannustab neid taga kiirus, et olla konkurentidest ees ning tõmmata infotarbija enese poole. Sellega kaasnevad vead, millest mõned võivad olla eriti tundlikud.
Sel sensitiivsel ajal on aga igal sõnal ja väljendil mitmekordne tähtsus, sest ühelt poolt peaks meedia hoidma ära ühiskonnas tekkivat paanikat, teisalt jagama tõest teavet.
Eile teatas Õhtuleht oma uudise juhtlõigus, et Eestis on tuvastatud koroonaviirus 1171 inimesel. Tegelik number oli sel hetkel 171. Viga küll hiljem parandati, kuid see juhtum näitab ilmekalt, kui lihtne on mõne detailiga eksides massidega manipuleerida.
Omamoodi kentsakas on näha Ekspress Meedia juhtide pöördumist ministeeriumite, omavalitsuste ja avaliku sektori poole. Võiks ju arvata, et pöördumine tuleneb hetketemaatikast number üks. Aga ei, meediajuhid kasutasid olukorda hoopis omakasupüüdlikel eesmärkidel sooviga suunata sotsiaalmeediasse plaanitud raha Eesti ajakirjandusse.
Edasi räägitakse seal ajakirjanduse erilisest usaldusväärusest. No kuidas sa usaldad, kui näeme uudistes mittetõeseid arve, valeuudiseid ning kui pidevalt tuleb pressinõukogust hukkamõistvaid otsuseid.