Eesti rahvuskonservatiivid võidavad Soomes populaarsust

20190212_170652

Soomes elab umbes 40 000 Eesti kodanikku, kellel on õigus hääletada Eesti Riigikogu valimistel. Seda silmas pidades korraldas Tuglase Selts teisipäeval Helsingis debati.

Ka Soome Yle televisioon kajastas seda teemat oma A-stuudios, kus fookusesse võeti EKRE tõusu põhjused, sedastades, et EKRE on kõige populaarsem Eesti erakond Soomes elevate eestlaste seas. Saatekülalisteks olid debatti juhtinud ERR-i ajakirjanik Rain Kooli ja endine Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen.

Saatelõigus intervjueeriti ka debatil EKRE-t esindanud ja EKRE Soome osakonda kuuluvat Rudolf Jeeserit, kes kandideerib Riigikogu valimistel rahvuskonservatiivide nimekirjas Harju- ja Raplamaal.

See, et Rudolf debatil iga torke peale vastu ei rünnanud, jättis sümpaatse mulje, nõnda tõmbasid poliitiliste vastaste ülepaisutatud ründed saalisolijaid ja isegi debati juhte just EKRE poole.

Muheda kogukuse, hääletämbri ja osavõtliku ilmega mõjus kõik kokku väärikalt ning kahtlemata kogu see positiivsus, mis EKRE ja tema Soome osakonna ümber toimub, kajastub ka valimistulemustes.

Debatil avaldas Rudolf Jeeser arvamust, et Eestisse tullakse tagasi siis, kui sissetulekud kasvavad ja suhtumine Soomes elavatesse rahvuskaaslastesse muutub paremaks. Võõrtööjõu sissetoomise jätkudes ei kasva Jeeseri sõnul palgad Eestis kunagi. Töökohad, mida EKRE tahab Eestisse tekitada, ongi peamiselt mõeldud just tagasipöördujatele. Jeeser märkis, et praegu kulutab riik välismaalt Eestisse tagasi tulijatele kõigest 100 000 eurot aastas, samas aga pagulastele üle nelja miljoni.

Topeltkodakondsus pole Soomes teema

Debatil suunati esimene küsimus kohe kenasti EKRE-le: kuidas nad teevad valimispropagandat Soome eestlastele?

Rudolf Jeeser rääkis tööst EKRE Soome osakonnas, et neil on ligi 80 liiget ja teavitustöö käib inimeselt inimesele, samuti sotsiaalmeedias. “Iga päev püüame vähemalt ühele eestlasele EKRE põhimõtetest rääkida,” ütles ta.

Kui jutuks tuli topeltkodakondsus, siis seal jäi EKRE kindlaks oma eitavale seisukohale, Enamik teisi püüdis selle teemaga Soomes elavatele eestlastekle pugeda.

Saalis viibinud soome-eestlane Renee Riisenberg kirjeldas, et kui Rain Kooli tegi saalisolevate inimeste seas hääletuse ja küsis, kui palju on seal inimesi topeltkodakondsusega, siis tõstis käe 3-5 inimest. Küsimuse peale topeltkodakondsus on üldse vajalik, tõstis käe vaid kümmekond inimest.

Kuigi saal oli teist meelt, ei suutnud reformierakonda esindanud Taavi Rõivas olukorraga kohaneda ja rõhutas ikka topeltkodakondsuse vajalikkust, enamikule saalisolijaist tundus see väga eluvõõras ja kunstlik.

Renee Riisenberg rääkis, et ta ise läks kunagi Soome tööle ja elama Eestis pettununa ja vihasena. Ta lubas endale ja tööandjale, et võtab Soome kodakondsuse, kuid võõra keele ja kultuuri keskel elades sai peagi aru, kui armas ikka on Eesti ja meie kultuur. Nii on ta sellest plaanist loobunud.

Ta rääkis, et kui Vene võimu all olid inimesed harjunud slikerdama, siis Soomes on inimesed ausamad ja otsekohesemad. Riisenberg peab selle põhjuseks kõrget kristlikku moraali. “Ja just see topeltkodakondsus on minu meelest slikerdamine,” lausus ta. “Soomes on eestlased hakanud üha rohkem hindama oma maad ja kultuuri, pigem võetakse Eesti kodakondsuse jätmist kui romantilist sidet oma juurtega ning see topeltkodakondsuse küsimus ei ole Soomes üldse teema.”

Euroopa Liidu teema ajas eurokäpikud leili

Euroopa Liidu teemal rääkides üritasid kartellierakonnad jälle EKRE hambu võtta.

“Nad olid üleforseeritud EKRE suunal. Eestis nad saavad EKRE-lt tappa ja siia tulles hakkasid kohe hoogsalt meie meest tümitama,” kirjeldas debatti jälginud Renee Riisenberg. “Kuna Rudolf on hea südamega mees, siis tundus see tema suunal vehklemine pigem halenaljakas.”

Tõsi on see, et Euroopa Liit föderaliseerub, kuid EKRE toetab rahvusriikidega Euroopat, nagu veel mõni partei. Huvitav on siinjuures, miks Isamaasse kuuluv Tunne Kelam Orbani vastu hääletas.

“Kuna on levitatud arusaama, et EKRE tahab liidust välja minna, siis Rain Kooli suunas küsimuse meile just selle nurga alt,” vahendas Riisenberg. “Rudolf Jeeser rääkis muutunud Euroopast ja mandaadi värskendamisest. Ja, et referendum näitaks, mida rahvas tahab. Kusagil polnud juttu, et tahame välja astuda, kuigi seda püüti selliseks keerata.”

Seejärel sai sõna liberaalide tiib. Riisenberg: “See oli valus. Eurokäpikud hakkasid oma tööd tegema. Ei, mis föderaliseerumine, me ikka ise seal teeme ja oleme. Mõtlev inimene sai ainuüksi nende kehakeelest juba aru, et nad kaitsevad oma töökohta ja ega EL ei peagi ise meie riigi asjadesse sekkuma – EL teeb sekkumist oma käpikute ja riigireeturite kaudu. Pärast liberaalse tiiva piinlikku oodi EL-ile, tõmbasid ka Isamaa, Vabakerakond ja Elurikkus küüru selga ja korrutasid edaspidises debatis truudust EL-ile”.

Soomes austatakse ka kõige mustema töö tegijat

Rääkides sellest, kuidas muuta Eestis elu paremaks, tuleb tutvustada lähemalt Renee Riisenbergi ennast.

Ta on hariduselt tööstusettevõtete seadmete elektrik, töötanud elektrikuna, projekteerijana, tööstusautomaatika müügimehena. Kui ta Soome läks, siis asus tööle lukksepana turvatehnika alal. Alguses oli kolm kuud rendifirmas ja lükkas katustelt lund ning koristas ehitustel. Näiteks oli tal ülesandeks Kiasma muuseumi basseini puhastamine, kust korjas koos ühe mustanahalisega konisid.

“Soome tulles meeldis mulle ehitustel see, kuidas töö oli korraldatud. Läksin ehitusele ja seal oli valge kiivriga mees, kes ütles, mida ma tegema pean ja kuidas,” rääkis Riisenberg. “Vedasin suure tolmuimeja sinna, kuhu vaja. See valge kiivriga mees sai oma käsud teiselt valge kiivriga mehelt. Töö oli hästi korraldatud. Mis iganes haridusega inimesed on kaasatud vastavalt oma pädevusele efektiivselt.”

Siin juhib ta tähelepanu tõigale, et  Eestist on ära tulnud just lihttöölised, sest Eesti palgatase on nii madal, et inimene ei ela lihtsalt ära.

Kui Eestis öeldakse et ise olid loll, et koolis ei käinud – nüüd ole koristaja. Aga kõik ei saa ju juhid olla. Soomes sellist suhtumist pole. Kõik tööd tuleb ära teha. Juhid peavad juhtima tööinimesi ja tööinimene elab oma palgast ära.

Selle taustal oli kentsakas kuulda meie poliitikute mantrat selle kohta, et me peame inimesi koolitama, et võimalikult paljudel oleks kõrgharidus.

Renee Riisenberg: “Meie juhid, kelle juhtimise all on 27 aasta jooksul 100 000 inimest jalga lasknud, tulevad nüüd neile Soomesse järele ütlema, et Eesti inimesed on lollid. Millegipärast need lollid saavad Soomes oma tööga väga hästi hakkama. Eesti probleem on juhtimises ja selles, et madalapalgaline ära ei ela. Minu ees istus meie mees, kes ei saanud ropendamata seda kõike pealt kuulata.”

EKRE esindaja Rudolf Jeeser ütles, et tema on sõjaväelise taustaga ning teab, et kui on head juhid, siis asjad edenevad, seega tuleks toetada häid juhte ja vähemhäid kaasa aidata. See seisukoht leidis pärast ka Kirsti Narineni heakskiidu.

Debatil osalesid peale Rudolf Jeeseri Raimond Kaljulaid (KE), Taavi Rõivas (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Tõnis Lukas (I), Kristina Kallas (Eesti 200), Artur Talvik (ERE), Kaul Nurm (VA), Nikolai Degtjarenko (EÜVP) ja Joonas Laks (R).

Kommentaarid